erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäestik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Yucatani poolsaarel oli aga põlluharimiseks tarvis metsi langetada ja maad kuivatada. Pikka aega oli väga levinud alepõllundus. Põlluharimine kujunes järk-järgult ja muutus nii Mehhikos kui ka Yucatanis peamiseks elatusallikaks. Peamise elatusallikana kasvatati maisi, millest sai varakult Kesk- Ameerika elanike põhitoit. Tsivilisatsiooni algus II aastatuhandeks eKr oli ulatuslikul alal Mehhikost Yucatanini kujunenud hulgaliselt põlluharijate asulaid. Need linnad olid väikesed ja kuulusid olmeekidele. Tegemist oli valitsejate ja preestrite residentside ning nende ümber koondunud käsitööliste asulatega. Seega olid linnad ennekõike poliitilised ja usulised keskused
pöörata. KESK-AMEERIKA PÕLISKULTUURID. Geogr olud: tsiv kujunes mehhiko kiltmaal, ja yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks. Jõed võimaldasid rajada niisutussüsteeme. Yucatani ps-l oli vaja põlluharimiseks metsi langetada ja maad kuivendada. Pikka aega levis alepõllundus. Hakkasid levima ka kunstpõllud (loodusliku jõe/järve või kanalumuda ja kõdunevad taimed kokku). Põlluharimine muutus peamiseks elatusallikaks Mehhikos kui ka Yucatanis III a.t eKr. 5. OLMEEGID, MAIAD, ASTEEGID. Tsiv algus, olmeegid: Elanikud olid kiviaja tasemel : metalli kasutada ei osanud. Sellegipoolest arenesid mitmed asulad väikesteks linnadeks oma ülemkihi ja kohaliku valitsejaga. Kõige silmapaistvamad linnad tekkisid umbes 1200.a eKr Mehhiko lahe lõunarannikul, madaliku ja mehhiko kiltmaa piirialal. Need olid olmeekide linnad. Linnad olid väiksed, valitsejate ja preestrite residentside ning nende ümber koondunud käsitööliste asulatega
Linnade elanikkond vähenes, kuningat võim kahanes ja kaovad glüüftekstid ning seega ka kirjalikud andmed. Ühe põhjusena on välja toodud maa üleharimine, ka kliimamuutus ning ka lakkamatud konfliktid. Ilmselt oli tegemist mitme põhjuse kokkulangemisega. Seega lõpeb 9. sajandil maajade klassikaline periood. Samas jätkus maajade tsivilisatsioon kuni hispaanlaste tulekuni 16. sajandil (ka kiri oli, kuid kirjutised hävitati hispaanlaste poolt). Samal ajal tugevnesid põhjapoolses Yucatanis Chichen Itza, mis oli silmapaistev 10.-11. sajandil (kuigi mõjukas juba ka 9. sajandil). Chichen Itza hävines 12. sajandil (võib olla tolteekide sissetung?). 13. sajandil tõusis esile Mayapan seal läheduses. Linnu on selles piirkonnas aga mitmeid. Mayapan on erinevalt varasematest maajade linnadest kindlustatud. Mayapan oli omamoodi föderatsiooni pealinn. Mayapanis keskset ritauaalkeskust ei ole. On hulk väikseid rituaalkeskusi, mis on segamini elamukvartalitega
annaabi.ee 
