päikeseloojanguga. Ühiskonna madalaim kiht olid orjad. Ranged kultuurtraditsioonid määrasid meeste ja naiste rolle maajade ühiskonnas. Perekond kandis isa nime, mida tema pojad edasi kandsid. Naised hoolitsesid majapidamise ja laste kasvatamise eest. Poistele lubati suuremat vabadust ning sõdimis- jajahioskuste omandamiseks tihedamat suhtlemist, kuid tüdrukuid hoiti kodus ema silma all. Seal õppisid nad toidutegemist, kudumist ja muid majapidamises vajalikke oskusi. Ka tänapäeval Yucatanil elatakse paljudes kohtades samamoodi. Kõik maajade preestrid pärinesid ülikute hulgast ning tavaliselt astusid preestrite pojad pärast pikka õppimist isa asemele. Preestrid pidid siduma komplitseeritud religioonsete rietuste võrgu maajade keeruka kalendriga. Ühtaegu oli nende kohustus talletada ja ennustada maajade huvitavaid astronoomilisi sündmusi. Nagu teisedki samaanid, nii kasutasid ka nende preestrid alatasa erilisi aineid, mis viisid nad teisenenud vaimsesse seisundisse.
Maajade raamatud olid kirjutatud nahale või puukoorest valmistatud paberitaolisele materjalile. Kahjuks on kaasajani säilinud vaid nelja raamatu katkendid. Suure osa maajade raamatuist lasi Ycatanil teostatud hävitamise käigus põletada Yucatani provintsiaal Diego da Landa (1524-1579). Samal ajal on Landa aga kirjutanud üsna põhjaliku raamatu maajadest, nende kultuurist, religioonist, ajaloost, kalendrist jm - "Jutustus Yucatanil sündinud asjadest". Siiski on säilinud ka osa tõelisest maaja kirjandusest, nimelt nn Chilam Balami raamatud, mis võivad kujutada endast varasemate maaja raamatute ümberkirjutusi ladina tähtedega. Maaja kalender on üks keerukamaid kalendrisüsteeme, mis üldse kasutusel olnud. See-eest oli see aga väga täpne juba siis, kui Euroopas näiteks veel liigpäevaga aastast isegi halba und ei nähtud.
ligikaudu 100 000 inimest. Enamik linu olid väga muljetavaldavad, rajatud kindla planeeringu järgi. Linna keskmes seisid religioossed hooned, sageli oli kogu linna rajamisel arvestatud astronomiaga, näiteks päikesetõusu 16 ja -loojanguga. Maia linnade religioosne alus ja püramiidid meenutavad egiptlasi 2000 aastat varem. 300 a. eKr kuni 300 a. pKr rajasid nad palju omapäraseid ja silmapaistva stiiliga linnu Guatemalas, Belize'is ja Lõuna-Yucatanil. Linnades olid tempelpüramiidid, kindlustatud paleed, turuplatsid, töökojad ja elamupiirkonnad. Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr ('klassikaline ajastu') olid maiad Kesk- Ameerika võimsaim rahvas. Yucatanil rajati palju uusi linnu. Nende seas domineeris Tikal, kuigi olulised olid ka Palenque, Yaxchilan, Copan ja Calakmul. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele.
Taloli sageli kujutistel lõuahabe ja maokujulised vuntsid. Allilmas võtab ta jaaguari kuju ning jaaguarina oli ta sõjajumal ning seostus tugevalt maia valitsejaga. Oli kuningavõimuga kõige tihedamalt seotud jumal. Chak vihmajumal. Klassikalisel perioodil kujutati teda sageli poolenisti maona. Ta oli ka viljakusjumal, elas koobastes niiskuses (koopad on kohad, kus sünnivad vihmapilved), ta avas maapinna maisijumala sünniks. Teda austatakse Yucatanil rahvausundis siia maani (tema auks peetakse pidusööke). Kuujumalannal oli kaks aspekti nn jumalanna I, kes oli noor ja ilus (kuusirp) ja jumalanna O, kes oli vana ja hirmus. Selles aspektis oli ta seotud vikerkaarega ning kandis nime Ix Chela. Vikerkaar oli maiade arust ebameeldiv, selle otsad viisid allilma (vikerakaar kasvas välja allilm pärakust ning oli nö allilma peeretus). Samas oli ta ka viljakusjumalanna.
annaabi.ee 
