NIGEERIA Federal Republic of Nigeria Oríl-èdè Olómìnira ÀpapNaìjírìà 2009 Joonis 1. Nigeeria kaart Allikas: http://www.nema.gov.ng/images nigeria.gif / Nigeeria lühend on NG. Riigi pindala on 923,768 km2. Rahvaarv on 154,729,000 inimest. Riigi pealinn on Abuja, mis asub riigi keskel. Nigeeria on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal. Ametlikeks riigikeelteks on Inglise, Hausa, Igbo ja Yoruba keeled. Riigi rahaühikuks on Nigeeria naira. Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Nigeeria osariigid on Abia osariik, Adamawa osariik, Akwa Ibomi osariik, Anambra osariik, Bauchi osariik, Bayelsa osariik, Benue osariik, Borno osariik, Cross Riveri osariik, Delta osariik, Ebonyi osariik, Edo osariik, Ekiti osariik, Enugu osariik, Gombe osariik, Imo osariik, Jigawa osariik, Kaduna osariik, Kano osariik, Katsina osariik, Kebbi osariik, Kogi
Benini kultuur Demograafia Hetkel on riigi hinnanguline rahvaarv 6,5 miljonit ja on koondatud lõuna ja kesk piirkonda. Rahvaarvu kasvamise kiirus on suur ja 48% seal elavatest inimestest on alla 15.aastased. Keeled Riigikeeleks on prantsuse keel ja inglise keelt õpetatakse põhikoolis. Seal on umbes 50 keelt ja murret. Enamik inimestest räägib vähemalt kahte keelt. 50% rahvastikust räägib Foni keelt; veel tähtsamad keeled on Yoruba, Aja, Mina, Goun, Bariba, Dendi, Ditamarri, Nateni ja Fulfulde. Umbkaudu 36% rahvastikust on kirjaoskamatud. Linnastumine, arhitektuur, ruumikasutus Üle 40% rahvast elab linnas, peamiselt Cotonous. Linnades on nii modernset kui ka koloniseerimise aegset arhitektuuri. Kuigi mõned Cotonous elavad inimesed elavad mitmekorrustelistes kortermajades, siis naabruskonnas elatakse tavaliselt müüridega ümbritsetud tarastatud õuedega majades. Kuigi väikestes linnades ja külades ehitatakse uued
Suahiili linnu, mis hankisid toorained Ida-Aafrika tagamaadelt (elevandiluu, kuld, orjad), seda müüdi ranniku kaubalinnades kuni Hiinani. See stimuleeris Zimbabwe riigi esilekerkimist (kuningad hankisid kraami, mida araablastele müüdi). Teine kaubandussuund kujunes peale Põhja-Aafrika langemist araablaste kätte 7. saj. Kaubateed liikusid läbi Sahaara ja mööda rannikut. Seal kujunesid Ghana ja Mali riigid. Nigeri jõe suudmealal olid Joruba (Yoruba) riigid, milles oli omapärane neegrikultuur. Alates 11. sajandist kujuneb seal nö ehe Aafika tsivilisatsioon. Nad olid küll kontaktis isami kultuuriga, kuid ise ei olnud islamiusulised ja säilitasid omanäolisuse. Teine enam-vähem iseseisev tsivilisatsioon oli Kongo. Algusaega pole teada, kuid seal oli juba riik 15. sajandil, kui portugallased sinna jõudsid. Portugallaste suhted Kongo riigiga olid erinevad, kui 17. sajandil Kongo riik allutati portugallastele.
the Swiss have it, Flemish have it, the Walloons have it, the Koreans have it, and the English from Britain don’t only have it but have spread their language and culture beyond the small island where it emanated. The Arabs, bless Islam, have it as well and through the expanding embrace of the Islamic faith more and more people are preserving their language and culture. In the next twenty years, most of the African languages will be extinct . Swahili, Igbo, Hausa-Fula, Akan, Yoruba, and the other minor languages will give way to the onslaught of the English language. The annihilation of the African languages can be traced directly to the stupid notion on the part of older Africans who had come in contact with the British and French that it was more of an honor for them to speak English or French with their accent, than to learn these two languages as a secondary language as other cultures have done
annaabi.ee 
