Suviraps ,,Larissa" miinused Väga vastuvõtlik valgemädaniku suhtes Keskmiselt vastuvõtlik kuivlaiksuse suhtes Agrotehnoloogia Koorimine peale eelvilja koristust Sügav sügiskünd (25 cm) Kevadel tasandamine kultivaatoriga Külv Mai esimesel dekaadil Ostetakse puhitud seemet 80 100 idanevat seemet m2 (5kg/ha) Külvisügavus 2...3 cm Külvikuks on kombikülvik Koos seemnete külvamisega asetatakse ka põhiväetis kahe rapsireavahele, seemnest allapoole. Väetisteks on : YaraMila NPK 72028+7,5S+2Mg+B 400kg/ha Kasvuaegsed tööd Leheroseti faasis väetiseks: AN 34,4 164kg/ha Umbrohutõrje: Roundup Gold 2,5 l/ha. 2 nädalat enne põhikultuuri külvi Terridox 500 EC 2,5 l/ha. Liigse umbrohtumuse korral, kuid mitte rapsi õitsemise ajal Kahjurputukate tõrje (maakirp, hiilamardikas, kõdrapeitkärsakas) Proteus OD 0,75 l/ha, kui taime kohta on 1 või enam kahjurit Fastac 50 0,2 l/ha, taime kohta 1 või enam kahjurit. Kahjuritõrjet
saab anda ka väetisi tolmuvabad 4 Väetamine • Kehvemale mullale N 2030 kg/ha, esimese mullaharimise alla • Sõstra kasvuaegseks väetamiseks sobivad Nväetistest 1) Ammooniumnitraat (N=34%) 2) Ammooniumsulfaat (N=21%) 3) Karbamiid (N=46%) 4) Kompleksväetis YaraMila Cropcare 61224 (N:P:K= 6:5:20) •) Vältida tuleks Cl sisaldavaid väetisi •) Saab väetada ka lehtede kaudu või tilkkastmissõsteemi abil sobivad lahustuvad kompleksväetised 5 Väetamine maheviljeluses • Kodusõnnik • Väetised: Monterra, Biolan, Algomine Öko • Kevadel anda kasvu ergutamiseks lehe kaudu Allgrow’, Bioplasma,
Biolani N 4% kevadväetamiseks Väetamine Väetiseveega Biolan Köögiviljaväetis P2O5 1% kui ka kasvuperioodil kastmine või K2O 6% lisaväetamiseks 2 korda. väetise suvel. mulda segamine YaraMila N 11% Kevadel Igakordse Väetis Kemira Sisaldab Cropcare P2O5 11% kasutamisel puistatakse Growhow kõiki K2O 21% mullapinnale taimede ja arenguks
• Kurk on nõuab viljakat mulda ja reageerib väga hästi orgaaniliste väetiste andmisele ja seetõttu tuleb võimaluse korral sügiskünni alla anda sõnnikut 50...70 t/ha. • Mineraalväetiste normide määramisel tuleks arvestada toiteelementide sisaldusega mullas ning kultuuri vajadustega. Vastavalt mullaviljakusele võib toiteelemente mineraalväetistega lisaks anda 60...100 kg/ha N, 35...50 kg/ha P2O5 ja 100...140 kg/ha K2O • Esimene väetamine enne istutust võib olla YaraMila Cropcare 11:11:21 normiga 400...700 kg/ha (40...70 g/m2).Taimi pealtväetatakse suve jooksul tavaliselt 2-3 korda -esimene kord 2 nädalat peale istutust, 2. kord massilisel õitsemisel ja viljaalgmete tekkimisel ning 3. kord viljade aktiivse kasvu ajal. Taimede tugeva kasvu korral võib 2. ja 3. väetamiskorra ära jätta. Väetiste kogused enne istutamist lämmastikuvajadus: N-i 190 kg/ha • fosforivajadus: P2O5: 65 kg/ha • kaaliumivajadus K2O: 220 kg/ha
likvideeritakse. Tehakse taandusniidukiga, purustab ka lõigatud oksi. 7. Väetamine Kui on rajatud viljakale mullale, siis ei vaja esimesel kolmel aastal lisaväetamist. Kehvemale mullale tuleb anda lämmastikku 20-30 kg/ha, esimese mullaharimise alla. Leheanalüüsid, mullaanalüüsid. Lämmastikväetised: Ammooniumnitraat (N=34%) Ammooniumsulfaat (N=21%) Karbamiid (N=46%) Kompleksväetis YaraMila Cropcare 6-12-24 (N:P:K= 6:5:20) Soovitav on vältida kloori sisaldavaid väetisi. Saab väetada ka lehtede kaudu ja tilkkastmissüsteemi abil. Kastmisväetisena kui ka lehe kaudu väetamiseks sobivad hästi vees lahustuvad kompleksväetised, näiteks Ferticare Hydro 6-14-30, Ferticare Kombi 2 18-11-25- Vajalikud mikroelemendid on: B, Cu, Mn, Zn, Mo, Co, Fe. Kui sõstrale anda enne istandiku rajamist sõnnikut, siis mikroelementide puudust ei teki. Kui esineb mingi mikroelemendi
annaabi.ee 
