suhteliselt stabiilne. Enne 1994. aastal toimunud riigipööret oli Gambia üks vanemaid mitmeparteilisi demokraatlikumaid riike Aafrikas . Riigis toimusid peale iseseisvumist iga 5 aasta tagant valimised. 1994. aastal toimus sõjaväeline riigipööre, mille tulemusena kõrvaldati president Dawda Jawara erakonna liikmed ja mitmed teised valitsuse liikmed poliitikast. Uueks riigipeaks sai AFPRC (Relvastatud Jõudude Ajutine Juhtiv Nõukogu) esimees Leitnant Yahya A.J.J. Jammeh. AFPRC avaldas üleminekuplaani, muutumaks tagasi demokraatlikuks valitsuseks. 2001 aasta lõpul sai Gambia presidendil ametiaeg täis ning järgmised valimised võitnud president Yahya Jammeh andis 21. detsembril 2001 uue ametivande.
Pooled lahingu surmad toimusid 1968 ja 1972 ja mainimata milljoneid tsiviilelanikke üle Indohiia. Ärme unusta, et Kissinger sai Nobeli auhinna Vietnami sõja lõpetamise puhul. KAMBODZA: Kissinger veenis Nixonit, et laiendada sõda massiivsete pommirünnakutega Kambodzasse ja Laosesse. Keegi polnud enne soovitanud minna sõjamaile nende riikidega. Hinnangute järgi tappis U.S 600 000 tsiviilelanikku Kambodzas ja 350 000 Laoses. BANGLADESH: Kasutades U.Si poolt saadud relvi, kindral Yahya Khan kukutas demokraatlikult valitud valitsuse ja tappis vähemalt poolmiljonit tsiviilelanikku 1971. Valge Maja tahtis neid sündmusi hukka mõista. Kissinger keeldus. Keset tapmist Kissinger tänas Yahya Khani tema ,,delikaatuses ja taktitunde eest. TSIILI: Kissinger aitas plaani U.Siga kukutada demokraatlikult valitud Salvador Allende ja kindral René Schneideri palgamõrva korraldada. Parematiiva kindral Augusto Pinocheti võttis võimu üle. Allende toetajad põgenesid elu eest
jaanuar 1907 Nasiruddin Shah september 1970 1979 21 september 1970 - 20. 28. november 5 Tuanku Abdul Halim Kedah september 1975 1927 21 september 1975 - 29. märts 10. detsember 6 Sultan Yahya Petra Kelantan 29. märts 1979 1979 1917 Sultan Ahmad Shah 24. oktoober 7 Pahangin 29. märts 1979 - 25. aprill 1984 Al-Mustain Billah 1930 8 Sultan Iskandar Johor 26. aprill 1984 - 25
Gandhi otsus näitas veelkord India suurriiklikke ambitsioone. Pakistani sõjaline purustamine ja tema territooriumi idaosas uue riigi loomine tegi Indiast ainukese suurriigi Lõuna-Aasias. Teiselt poolt nii see oluline samm India edasise julgeoleku tagamiseks. 16. detsembril 1971 marssisid India ülekaalukad relvajõud koos bengali partisanidega Dhakasse. Pakistani vägede ülemjuhataja kindralleitnant A. A. K. Niazi kirjutas alla kapitulatsiooniaktile. Järgmisel päeval nimetas A. M. Yahya Khan Pakistani valitsuse juhiks 13 Bengali poliitiku, Pakistani Demokraatliku Partei (loodud 1952) liidri Nurul Amini (1897- 1974), kuid see ei aidanud olukorda lahendada. Lühike detsembrisõda - kolmas sõjaline konflikt India ja Pakistani vahel - oli lõppenud (ametlikult 18. 12. 1971). Püsivat rahu ta ei toonud. Kuid tal olid tõsised tagajärjed nii Indiale kui ka Pakistanile, Bangladeshist rääkimata.