suuruse korrutis on lõpmata väike. Näidata, et kahe lõpmata väikese suuruse korrutis ja summa on lõpmata väiksed)Funktsiooni (x) nimetatakse lõpmata väikeseks suuruseks piirprotsessis xa, kui: ( ) Funktsiooni (x) nimetatakse lõpmata suureks suuruseks piirprotsessis xa, kui: ( ) *Lõpmata väikese suuruse korrutis tõkestatud suurusega on lõpmata väike suurus. *Olgu lõpmata väike suurus piirprotsessis xxo ja f(x) tõkestatud funktsioon suuruse X0 mingis ümbruses U (X0). M>0 : |f(x)| M ( x U (Xo)) Kui >o siis lõpmata väikese suuruse definitsiooni põhjal leidub selline U (X0),et | (x) 0|< /M (x U (X0){ X0}) ja seega >0 0 : | (x)|<( /M) * M= (x U (Xo){ X0}) *Järelikult on suurus (x) f(x) lõpmata väike piirprotsessis x xo. *Kui komponentide piirväärtused eksisteerivad, siis summa, vahe ja korrutise piirväärtus on vastavalt piirväärtuste summa, vahe ja korrutis.
F-ni osamuut ja täismuut z=(x; y) fikseeritud punktis P(x; y) (joon) (x; y)(x+x; y) Def: Vahet (x+x; y)- (x; y) nim 2 muutuja f-ni osamuuduks x-i järgi ja tähistatakse xz (joonisel QQ). Kui on antud (x; y)(x; y+y) Def: f-ni osamuut y-i järgi on def punktis yz=(x; y+y)-(x; y) (joon. RR). Kui on antud (x; y)(x+x; y+y) Def: f-ni täismuuduks nim vahet z=(x+x; y+y)-(x; y) (TT) Kahe muutuja f-ni piirväärtus ja pidevus Po(xo; yo) (joon) U(xo; yo)={(x; y)(x-xo)2+(y-yo)2<2} ning xxo ja yyo [(x; y)(xo; yo)] Def: Reaalarvu A nim 2 muutuja f-ni piirv vaadeldavas piirprotsessis, kui iga kuitahes väikese korral leidub selline ümbrus (punktile (xo; yo)), et niipea kui punkt lim f ( x; y ) = A koordin (x; y) kuulub sellesse piirk-da, erineb f-ni väärtus selles punktis A-st vähem kui võrra. x x 0
võetud üle mingi punkte (x0,y0) C D ja (x,y) C D ühendava joone. Kui C=0, siis saame algtingimusega y0 = y(x0) Eksisteerib f(xo,yo) Cauchy ülesande lahendi. Eksisteerib lim(xxo, yyo) f(x,y) Kui sile joon : [a,b] R2 on antud parameetriliste võrranditega Lim (xxo, yyo) f(x,y) = f(xo,yo). x=x(t) Funktsiooni nimetatakse pidevaks piirkonnas D, kui funktsioon on pidev selle piirkonna igas punktis.
Kood Kulurühm Selgitused (tunnus) Pearühmi on maksimaalselt 10 (koodiga 0 kuni 9) ja iga X Pearühm pearühm võib sisaldada kuni kümmet põhirühma. Iga põhirühm võib sisaldada kuni kümmet kulurühma XX Põhirühm (koodiga XO kuni X9), milles X on pearühma tunnus. Kulurühmad on koodiga XXO kuni XX9, milles XX on XXX Kulurühm kõrgemate tasandite (pea- ja põhirühma) tunnused. 37. Mida tähendab fikseeritud summa leping, millised on eelised ja puudused sellel lepingul Lepitakse kokku, et tööd tehakse kindla rahasumma eest ("Värvin seinad 200 EURO eest"). Kokkulepitud summa lepingu iseloomulikud tunnused: 1. Tööde alustamisel peavad nõudmised olema täielikult teada 2. Kulude piiramise võimalus 3
RZ&#N3E#TiN6rU7#M2x,/{IV5#1+
+###V`y$#Q_M+jw;/#:;]n?gY$bD
bngE#####e-So?#+m###
annaabi.ee 
