96 XTM G1_QF := XTG1_Q + XTM 1.96 G1_QF G1_QF = 0.934 0.138 + 1.96 XTG1_Q TMF := XTM + XTG1_Q 0.138 TMF TMF = 0.066 1.96 + 0.138 XG1Q_M XG1_Q1 := G1_QF 0.28 XG1_Q1 XG1_Q1 = 0.3 0.934 XG1Q_M XM1 := TMF 0.28 XM1 XM1 = 4.268 0.066 Vastastiktakistuste XG1F ja XQF arvutamine jaotustegurite meetodil XG1_Q := XG1_Q1 summarne XG1_Q = 0.3 XTG1 = 0.555 X.Q = 0.183 X.Q G1F := XTG1 + X.Q 0.183 G1F G1F = 0.248 0.555 + 0.183 XTG1
Seega vaatluse all on maatriksite hulk M at(m, n). Definitsioon 1.12. Mistahes kahe (m,n)-maatriksi x11 x12 . . . x1n y11 y12 . . . y1n x x22 . . . x2n y y22 . . . y2n X = 21 , Y = 21 ..................... .................... xm1 xm2 . . . xmn ym1 ym2 . . . ymn korral hulgast M at(m, n) nende summaks nimetatakse maatriksit, mida t¨ ahistatakse X + Y abil ja defineeritakse valemiga x11 + y11 x12 + y12 . . . x1n + y1n x + y21 x22 + y22 . . . x2n + y2n X + Y := 21 . (1.16) ........................................
Seega vaatluse all on maatriksite hulk M at(m, n). Definitsioon 1.12. Mistahes kahe (m,n)-maatriksi x11 x12 . . . x1n y11 y12 . . . y1n x x22 . . . x2n y y22 . . . y2n X = 21 , Y = 21 ..................... .................... xm1 xm2 . . . xmn ym1 ym2 . . . ymn korral hulgast M at(m, n) nende summaks nimetatakse maatriksit, mida t¨ ahistatakse X + Y abil ja defineeritakse valemiga x11 + y11 x12 + y12 . . . x1n + y1n x + y21 x22 + y22 . . . x2n + y2n X + Y := 21 . (1.16) ......................................
käigus saime tõelisest väärtusest suurema või väiksema tulemuse, siis lisatakse viga mõõdetud tulemusele märgiga . • Näiteks saime keha massi mõõtmisel tulemuseks 27,3 g ja vea hindamisel 0,3 g. Otsitav mass kirjutatakse siis üles nii: m = (27,3 0,3) g . See tähendab, et tõeline mass on vahemikus 27,0 kuni 27,6 grammi. • tulemused on vigade piires võrdsed. • Olgu meil kaks suurust, mille võrdsust tahame kontrollida. Mõõtmistulemusteks saime xm1 ja xm2 Tulemused kirjutame välja nii: x1 = xm1 x1 ja ja x2 = xm2 x2 . • Olgu konkreetsuse mõttes x1 x2, siis vigade piires on tulemused ühesugused kui • x1 + x1 x2 - x2 . • Näide: x1 = (10 0,7) m ja x2 = (11 0,4) m . Nüüd 10 + 0,7 = 10,7 11 - 0,4 = 10,6. • Järelikult on mõõtmistulemused vigade piires võrdsed. • Mõõtevea allikaid on kolm: • mõõteriist - skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja
tulemuse, siis lisatakse viga mõõdetud tulemusele märgiga . · Näiteks saime keha massi mõõtmisel tulemuseks 27,3 g ja vea hindamisel 0,3 g. Otsitav mass kirjutatakse siis üles nii: m = (27,3 0,3) g . See tähendab, et tõeline mass on vahemikus 27,0 kuni 27,6 grammi. Reemo Voltri · tulemused on vigade piires võrdsed. · Olgu meil kaks suurust, mille võrdsust tahame kontrollida. Mõõtmistulemusteks saime xm1 ja xm2 Tulemused kirjutame välja nii: x1 = xm1 x1 ja ja x2 = xm2 x2 . · Olgu konkreetsuse mõttes x1 x2, siis vigade piires on tulemused ühesugused kui · x1 + x1 x2 - x2 . · Näide: x1 = (10 0,7) m ja x2 = (11 0,4) m . Nüüd 10 + 0,7 = 10,7 11 - 0,4 = 10,6. · Järelikult on mõõtmistulemused vigade piires võrdsed. Reemo Voltri · Mõõtevea allikaid on kolm: · mõõteriist - skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja
kui suure osa mõõdetud suurusest moodustab mõõteviga. Suhteline viga leitakse seosest x = x / xm 100%. Näiteks m= 0,3 g / 27,3 g . 100% = 1,1 %. 8 Lõpetuseks räägime veel sellest, mida tähendab füüsikas lause, mida tihti kasutatakse: tulemused on vigade piires võrdsed. Olgu meil kaks suurust, mille võrdsust tahame kontrollida. Mõõtmistulemusteks saime xm1 ja xm2 . Tulemused kirjutame välja nii: x1 = xm1 x1 ja ja x2 = xm2 x2 Olgu konkreetsuse mõttes x1 x2, siis vigade piires on tulemused ühesugused kui x1 + x1 x2 - x2 . Näide: x1 = (10 0,7) m ja x2 = (11 0,4) m . Nüüd 10 + 0,7 = 10,7 11 - 0,4 = 10,6. Järelikult on mõõtmistulemused vigade piires võrdsed. Vigade hindamise võtetega tutvutakse täpsemalt füüsika praktikumis. 1.2.1
zy g<#LgO"#
1O##Pqa_ 8#;#@###Ue&8_AjwK#sW#;
snKn?m~
annaabi.ee 
