2 13) Summa tuletis ( u + v )´= u’+v’ x 14) a) Astme tuletis ( xn)´= n*xn-1 b) tuletis (ax)´= a lna 1 1 15)a) ( ln x)´= x b) (logax)´= xlna 16) (sinx)´= cos x 1 17) a) (cosx)´= -sin x b) (tanx)´= cos2 x 18) (ex)´= ex 19) Kirjuta sirge võrrand teades tõusu k ja punkti A(x 1; y1) : y-y1=k(x-x1) 20) Kirjuta joone y =f(x) puutuja võrrand, kui puutepunkt on A(x 1; y1), millega võrdub sel juhul tõus, kirjuta täpselt tuletise kaudu: y-y1=f’(x1)(x-x1) 21) Kirjuta sirgete paralleelsuse tunnus: k1=k2
x´=1 (x)=1/2x n n-1 (x)´=n x x Liitfunktsioon e. funktsiooni funktsioon y=f(x)-lihtfunktsioon y=sin(x-3)-liitfunktsioon. Liitfunktsioon koosneb sisemisest- ja välimisest funktsioonist. Liitfunktsiooni tuletis on võrdne välisfunktsiooni tuletisega sisemise funktsiooni kohal, mis on korrutatud sisemise funktsiooni tuletisega. [f(x)]´=f´(g(x)) x (g(x))´ sinx´=cosx cosx´=-sinx tanx´=1/cos²x cotx´=-1/sin²x X x x x x (loga)´=1/xlna (a)´= a x lna e=e (lnx)´ =1/x Puutujatõus ja puutujavõrrand tõusunurk I ja III sirge on teravnurk II ja IV sirge on nürinurk k - tan on tõus. Tõusunurga tangens k=tan =y2-y1/x2-x1 Joonepuutujaks nimetatakse lõikaja piiriasendit, kui lõikaja pöörleb läbides seda punkti ja punkt B läheneb punktile A mööda joont. Lõikaja AB pöörlemist ümber P saab puutujaks P(x0;y0)-puutepunkt tan= y/x k=y´ y-y0=f´(x0)(x-x0) k=f´(x0)
3 3 3 1 (ln x)´= x log log ¿ ¿ x x ¿ ¿ ¿ ¿ x 1 log ¿ ´= xln10 ¿ (sin x)´=cosx (cos x)´= -sin x 1 (tan x)´= xlna −1 (cot x)´= sin2 x 1 (arcsin x)´= √1−x 2 1 (arccos x)´= −¿ √1−x 2 1 (arctan x)´= 1+ x 2 −1 (arccot c)´= 1+ x 2 Funktsiooni diferentsuse ja pidevuse vaheline seos. Joonis 12.
Kui funktsioon f omab punktis a lõplikku tuletist, siis öeldakse et ta on selles punktis diferentseeruv. Tuletise arvutamist nimetatakse diferentseerimiseks. C ’ = 0, C - konstant a a−1 ( x )’ = a x x ( a )’ = a x lna, sealhulgas ( e x )’ = ex ) log ¿ 1 1 ¿ )’ = xlna , sealhulgas (lnx)’ = x ¿ (sinx)’ = cosx (cosx)’ = -sinx 1 (tanx)’ = cos2 x 15. Funktsiooni diferentsiaali definitsioon. Funktsiooni tuletise esitus diferentsiaalide jagatisena. Funktsiooni y = f(x) diferentsiaaliks punktis a nimetatakse tuletise f’(a) ja argumendi muudu ∆x = x − a korrutist ja t¨ahistatakse dy või df. Seega definitsiooni kohaselt: dy = f ’ (a) ∆x
j¨argmisest v~orduste reast: lim xa f(x) = lim xa [f(x) - f(a)] + f(a)= lim xa f(x) - f(a)/ x a * lim xa (x - a) + f(a) = f'(a) · 0 + f(a) = f(a). Tuletis kui funktsioon. Kui funktsioon f on diferentseeruv oma m¨a¨aramispiir- konna alamhulga D k~oigis punktides, siis ¨oeldakse, et see funktsioon on dife- rentseeruv hulgas D. Põhiliste elementaarfunktsioonide tuletised. 1) C' = 0, C - konstant, 2) (xa)' = a x a-1 , 3) (ax)' = ax lna , sealhulgas (ex)' = ex , 4) (loga x)' = 1 /xlna , sealhulgas (lnx)' = 1 /x 5) (sinx)' = cosx, 6) (cosx)' = -sinx, 7) (tanx)' = 1 /cos2 x , 8) (cotx)' = - 1 /sin2 x 9) (arcsinx)' = 1/ 1 - x2 10) (arccosx)' = - 1 / 1 - x2 11) (arctanx)' = 1/ 1 + x2 12) (arccotx)' = - 1 /1 + x2 19. Funktsiooni diferentsiaali definitsioon. Funktsiooni y = f(x) diferentsiaaliks punktis a nimetatakse tuletise f'(a) ja argumendi muudu x = x-a korrutist ja t¨ahistatakse dy v~oi df. Seega definitsiooni kohaselt dy = f'(a)x.
annaabi.ee 
