jooksul. MPF laguneb seetõttu, et ta käivitab proteolüütilise aktiivsuse, mis teda ennast lagundab. MPF-i lagunemine on vajalik, et rakk saaks mitoosist väljuda. MPF-i toimet saab demonstreerida katse abil, kus M-faasis oleva raku ekstrakti süstida ükskõik millises faasis olevasse rakku. See käivitab antud rakus mitoosile iseloomulikud sündmused (kromatiini kondensatsioon, tuumaümbrise lagunemine). MPF on evolutsiooniliselt konserveerunud - näit. kannuskonna (Xenopus laevis) MPF toimib ka imetajate rakkudele. MPF kirjeldati esimesena Xenopus'e viljastamata munarakkudest, mis on arreteeritud M-faasis. Kui nende ekstrakt süstiti ootsüütidesse, siis see põhjustab ootsüütide küpsemise (sisenemise M-faasi). Sarnane mehanism toimib ka G1-faasis, kus G1-tsükliinist ja CDK-st moodustub kompleks, mis initsieerib DNA replikatsiooni. Sellise DNA sünteesi intitsieeriva aktiivsuse olemasolu
avaldumist. Katse kuulsa lamba Dolly saamisel ei olnud teisiku (klooni) pärast ette võetud (Vt allpool - seda tehti ju varemgi!). Teadlasi huvitas hoopis, kas lõplikult diferentseerunud (eristunud) koe geene saab uuesti "äratada". Tuli välja, et saab - seda tegid munaraku tsütoplasma faktorid - mis ongi Dolly-katse teaduslik iva. *1952 (Rana fipeks, (konn)) blastula raku tuum munarakku; *1962 ( Xenopus sp, kannuskonn) soolestiku epiteeli raku tuum munarakku; Reeglina õnnestumis-protsent (kui palju suudab areneda täiskasvanuks) väike, ca 12% *1993 suudeti lahutada inimese rakukobar paljunemisvõimelisteks osadeks; *1997 DOLLY- rakutuum viidi lõplikult diferentseerunud koest munarakku, see oli ikkagi arenemisvõimeline ka ilma oma tuumata ja viljastamata. *1998 transgeenne tuum munarakku. (Transgeenne - muudetud või lisatud
D. Selekteeritud embrüonaalsete tüvirakkude süstimine blastotsüsti. 10. Kloonimine loomadel Kloonimine – tõuomaduste parandamiseks Esimene loom, keda klooniti, oli kahepaikne - leopardkonn (Rana pipiens), embrüonaalse raku tuum viidi tuumata munarakku Robert Briggs ja Thomas J. King, 1952 – leopardkonna embrüo arenes kuni kullese staadiumini J. B. Gurdon – 1958 – kloonimine embrüonaalse raku tuumaga (kannuskonn – Xenopus laevis) Sir John Bertrand Gurdon’le, 1962 – somaatilise raku tuum viidi X. laevis’e munarakku – arenesid kullesed) – Gurdonile omistati 2012.a. Nobeli meditsiinipreemia avastuste eest, mis näitasid diferentseerunud rakkude reprogrammeerimise võimalusi tüvirakkudeks Nobeli preemia koos Shinya Yamanaka’ga – indutseeeritud pluripotentsed rakud /iPS/ – a la blastotsüsti rakud – saadi adultse hiire fibroblastidest ).
• Genoomi ‘pakkumine’ kromosoomidesse – uus ‘polümeeri sulam’ (‘polymer melt’) mudel, selle tõendusmaterjal ja funktsionaalsed eelised. Mitootiliste kromosoomide nukleosoomi fiibrid ja aktiivsed interfaasi tuumad ei moodusta 30 nm kromatiini fiibreid, vaid eksisteerivad ebakorrapärases segunenud olekus, mis on sarnane dünaamilise liikuvusega polümeerile. Tõendusmaterjal – Krüo-EM katsed külmutatud imetajate mitootiliste rakkudega ja Xenopus 3D kromosoomide kokkupanek in vitro näitas 30 nm kromatiini fiibri puudumist täielikult kondenseerunud kromatiinis. Kõrgemate eukarüootide ja pärmi interfaasi tuumade uurimine krüo-EM ja 3C meetodiga ei näidanud samuti 30 nm fiibri olemasolu. Mudeli eelised: kuna nukleosoomi fiibri voltumine määrab DNA kättesaadavuse on nendel dünaamilistel protsessidel mitmeid eeliseid transkriptsiooni regulatsioonil ja DNA replikatsioonil, mudelil on eeliseid
annaabi.ee 
