Kreeka vaasidel leidub see- eest palju pilte valjastamata tiivulistest hobustest. Kas valjastel on hobuse identifitseerimisel tähtsust? Mõne müüdi järgi saab Bellerophontes Pegasose Athenalt juba valjastatud kujul, teise (ülalmainitu), Pindarose versiooni järgi peab ta hobuse püüdmiseks ise vaeva nägema. Selle variandi allikas pole teada, kuid sel peab olema Korintosega mingi seos, kuna Pindaros kasutab müüti ülistuslaulus olümpiamängude võitjale, Korintosest pärit Xenophonile. Kui Korintose vaasikunstnikud oleksid seda müüti teadnud, oleks nad kindlasti kujutanud Pegasost valjastatuna. Seega võiks valjad, mis ilmusid esimesena Korintoses, olla ikonograafiliseks sümboliks, viitamaks Korintose Pegasosele. Pegasos esineb valjastatult ilma ratsanikuta vaid müüdi selles osas, kus on heitnud seljast Bellerophontese. Seega võiks ka ratsanikuta valjastatud hobuse lugeda Pegasoseks. Kuuendal sajandil e. Kr. sai valjastega tiivuline hobu sümboliks Korintose müntidel
seetõttu on parimate meeste valitsus (aristokraatia) kindlalt eelistatavam. Miski aga ei saa olla parem kui ühe ja kõige parima mehe valitsus." Solonist (640-560 eKr) alates läks lõhe demokraatia ja aristokraatia vahel umbes nii, põhjused olid peamiselt majanduslikud, aristokraatia huvid seisnesid peamiselt maaomandustes, demokraatias domineerisid väliskaubandus ja Ateena mõjuvõimu arendamine merel. "Ateena Konstitutsioonis" (omistatud Xenophonile, 430-354 eKr) kirjeldatakse mereväge kui tüüpilist demokraatliku militaarsüsteemi osa, raskerelvastatud maavägi on omane aristokraatiale. Komöödiakirjanik Aristophanese (445-386 eKr) teostest võib leida kommunistliku mõtte arendusi, ta kirjutas umbes 390 komöödiat, mille teemade seas olid ka naiste õigused, abielu kaotamine, laste kasvatamine lahus vanematest, kogukonna vanemate juhtimise all, kogu töö tegemine orjade poolt.
seetõttu on parimate meeste valitsus (aristokraatia) kindlalt eelistatavam. Miski aga ei saa olla parem kui ühe ja kõige parima mehe valitsus." Solonist (640-560 eKr) alates läks lõhe demokraatia ja aristokraatia vahel umbes nii, põhjused olid peamiselt majanduslikud, aristokraatia huvid seisnesid peamiselt maaomandustes, demokraatias domineerisid väliskaubandus ja Ateena mõjuvõimu arendamine merel. "Ateena Konstitutsioonis" (omistatud Xenophonile, 430-354 eKr) kirjeldatakse mereväge kui tüüpilist demokraatliku militaarsüsteemi osa, raskerelvastatud maavägi on omane aristokraatiale. 5) kommunism (eraomandi, abielu puudumine) kui ideaal. Komöödiakirjanik Aristophanese (445-386 eKr) teostest võib leida kommunistliku mõtte arendusi, ta kirjutas umbes 390 komöödiat, mille teemade seas olid ka naiste õigused, abielu kaotamine, laste kasvatamine lahus vanematest, kogukonna vanemate juhtimise all, kogu töö tegemine orjade poolt.
annaabi.ee 
