Süsteemaatiline nimekiri HÕIMKOND:kottseened (Ascomycota) KLASS: Lecanoromycetes SUGUKOND:rihmsamblikulised (Ramalinaceae) PEREKOND: rihmsamblik (Ramalina) saare-rihmsamblik (Ramalina fraxinea) SUGUKOND: kilpsamblikulised (Peltigeraceae) PEREKOND: kilpsamblik (Peltigera) kilpsamblik (Peltigera) SUGUKOND:vasksamblikulised (Teloschistaceae) PEREKOND: korpsamblik (Xanthoria) harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) SUGUKOND: põdrasamblikulised (Cladoniaceae) PEREKOND: põdrasamblik (Cladonia) mahe põdrasamblik (Cladonia mitis) raba-põdrasamblik (Cladonia stygia) alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris) SUGUKOND:lapiksamblikulised (Parmeliaceae) PEREKOND:lapiksamblik (Parmelia) vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) PEREKOND: karesamblik (Pseudevernia) hall karesamblik (Pseudevernia furfurace) PEREKOND:habesamblik (Usnea)
vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) Taylor 19. hall karesamblik (Pseudevernia furfuracea) Sgk: (Pertusariaceae) 20. kibe lumisamblik (Pertusaria amara) (Ach.) Nyl. Sgk: karusamblalised (Polytrichaceae) 21. harilik kadrisammal (Atrichum undulatum) (Hedw.) P. Beauv. 22. palu-karusammal (Polytrichum juniperinum) Hedw. Sgk: rihmsamblikulised (Ramalinaceae) 23. harilik rihmsamblik (Ramalina farinaceae) (L.) Ach. Sgk: (Teloschistaceae) 24. harilik seinakorp (Xanthoria parietina) (L.) Th. Fr. Sgk: ehmikulised (Thuidiaceae) 25. loodehmik (Thuidium abietinum) (Hedw.) B. S. & G.
okaspuusamblikega, võib eeldada happelist õhusaastet, kui okaspuumetsas kasvavad eelkõige lehtpuusamblikud, võib eeldada leeliselist (nt. lubjatolmu) saastet. Puhta õhu indikaatoriteks on pikad habesamblikud vanades okasmetsades (nende puudumine ei pruugi alati tähendada saastunud õhku!). Tolmu, samuti rohke lämmastiku indikaatoriteks onseinakorp (erekollane samblik) näiteks (endiste!) kruusateede lähedal, suurte lautade ümbruses, linnukolooniate lähistel. Harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) viitab lämmastikuühendite rohkusele õhus 10. Samblike kasutamine. 1. Ravimid sisaldavad antibiootilisi aineid: · islandi käokõrv (Cetraria islandica) ravitee, preparaadid "Islamint", "Islamoos" · habesamblikud (Usnea) usniinhape ja selle preparaadid 2. Mürgid - väheseid samblikuliike (nt. Letharia vulpina) on Kesk- Euroopas ja Skandinaavias kasutatud metsloomad (huntide- rebaste) mürgitamiseks 3
seostub nimi kirjutamise ja tähtedega, kuna viljakehad näevad välja nagu tuššiga joonistatud hieroglüüfid. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 116) Graham D. Schuster. ( 2005). Harilik kirisamblik. Külastatud 8.jaanuar 2014.aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kirisamblik 11 Harilik korpsamblik Xanthoria parietina Kirjeldus Tallus lehtjas, 4-10 cm läbimõõdus, kollast kuni oranži värv, hõlmad 1-5 mm laiused, soreedid ja isiidid puuduvad, tallusel arvukalt viljakehi. Kõiki korpsamblikuliike iseloomustab lehtjas kollane või oranž tallus. Teisi kollase tallusega samblike perekondi saab eritada kindlalt värvusreaktsiooniga. Nimelt, teatud ainet tallusele tilgutades muudab tallus oma värvust. Värvi muutust talluses põhjustab
Kuna leidub ka teisi kollase tallusega samblikke, siis antud perekonna kindlaks eristamiseks on sobiv kasutada nn. Värvusreaktiivide abi tavalise kaaliumhüdroksiidi tallusele tilgutamisel värvub see korpsamblikel silmapilkselt veripunaseks. Sellise silmatorkava värvuse muutuse põhjuseks on korpsamblike talluses sisalduv ja neile värvi andev samblikuaine parietiin. Korpsamblikest kõige tavalisem ja kõige enam tuntud on harilik seinakorp ehk harilik korpsamblik (Xanthoria parietina). Tema lehtjas tallus on suhteliselt suur (läbimõõdus 2-10 cm), hõlmad 1-5 mm laiad, õhukesed ja lamedad, substraadile tihedalt liibuvad. Talluse keskosas esineb arvukalt väikesi kollaseid kettakujulisi viljakehi. Harilik seinakorp on väga taluv nii substraadi kui ka õhu saastatuse suhtes, olles vastupidav nii õhu happelisele kui ka tolmusaastele. Seetõttu võime harilikku seinakorpa leida kõige mitmekesisematelt
annaabi.ee 
