ja - saagi võrrandi kordajad x- väetise kogus saame suurima saagi. X maj= Väetise kogus millest saadakse kõige suurem kasum enamsaak =x maj- saak mis aadud väetiste arvelt Saak väetamata mullalt y=(-2,1+0,38*boniteet)*100=... st/ha Kogusaak enamsaak+saak väetamata mullalt=... Kogusaagi võrrand Y=x-+a0 Tulu Kogusaak*vilja myygi hind Kulu kogusaak*Ch+Co+Cf*x maj Kasum Tulu-Kulu=kasum Kg omahind kulu-kogusaak= omahind Rt= =..% tootmise tasuvus. Keskmine saaks = kg/N toiteelemendi kohta Xagr== kg/a näitab väetise kogust millega saame suurima saagi Ch kg kuivatus ja koristus kulu Co täiendavad kulud Py müügi hind kg Cf kg toiduelemendi maksumus
tulemus on juba homme hoopis teine. Väetistarbekarte on vaja selleks, et väetisi agronoomiliselt ,
majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt õigesti kasutada.
Eksamil: Kui ei väeta, tuleb saak mullavarude arvel. Näiteks o kg väetise korral saan natuke üle 1
tonni saaki hektarilt. Saagikujunemise kõver: y=a0+a1x-a2xruudus a0 on väetamata mulla saagi
tase. Seda väetiskogust, mille juures saadakse maksimaalne saak, nimetatakse agronoomiliselt
efektiivseks väetiskoguseks xagr. Xagr=a1/2a2. Väetise efektiivsus näitab seda enamsaaki, mida
väetise arvel saadakse, tähtsaim näitaja on diferentsiaalefektivsus, mis näitab iga täiendavalt mulda
viivdava väetiskilogrammi arvel saadavat enamsaaki. Seda
2. Keskmine enamsaak 1 kg toiteelemendi kohta . Ühik kg/kg toiteel. x kohta. 3. Diferentsiaalefektiivsus on täiendavalt antud 1 kg toiteelemendi efektiivsus. Seda väljendab ruutfunktsiooni tuletis: Y´=a1-2a2x Ühik kg/kg toiteel. kohta Väetiskogust, millega saame kõige suurema saagi, nimetatakse agronoomiliselt efektiivseks väetiskoguseks (Xagr). Xagr korral on diferentsiaalefektiivsus null. a Xagr= 1 (kg/ha) 2a 2 Väetiskogust, mille juures saavutatakse maksimaalne kasum, nimetatakse majanduslikult efektiivseks väetiskoguseks (Xmaj). See on alati väiksem kui agronoomiliselt efektiivne väetiskogus. a (Hs - Kk ) - Kv Xmaj= 1
( Rand, 1973, 1983; Viiralt, 1986; Roostalu jt., 2001). Rohumaade saagid on viidud üle metaboliseeruvale energiale, kusjuures saagivõrrand on järgmine: Y= a0 + a1x - a2x2, -1 kus Y - saak GJ ha x - lämmastikväetiskogus, N kg ha-1 Ruutfunktsiooni tuletis (Y'= a1- 2a2x) näitab väetise differentsiaalefektiivsust, (MJ N kg-1). Selle alusel on arvutatud ka agronoomiliselt efektiivne väetiskogus xagr. = a1 . 2a2 Uurimistöö tulemused ja arutelu Peamiste põllukultuuride saagikus on Eestis suhteliselt madal ja ebastabiilne. Teravilja, kartulit ja heina saadakse meil viimaste aastate keskmisena vastavalt 1,76, 12,3 ja 2,65 tonni hektari kohta (tabel 1). Põllukultuuride madal saagikus ja selle langus viimastel aastatel on eelkõige põhjustatud ebapiisavast väetiste kasutamisest. Eestist vähem kasutatakse praegu Euroopas põllumajandusmaa
annaabi.ee 
