maapinnaühikut, mis on vajalik ressursside ja heitmete neelamiseks antud tarbimise tasemel. Selleks, et tagada säästvus, peab olema arvutuslik jalajälg olemasolevast pinnast väiksem. Keskkonnaruumi kontseptsiooni juures vaadeldakse põhiliste ressursside tarbimist eraldi, antakse piirid säästvaks kasutamiseks ja mõõdetakse piirini jõudmist ajas. Keskkonnaruumi kontseptsiooni on välja töötanud Rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon „Maa Sõbrad“ ja Wuppertali Instituut. Eestis toimiv Roheline Liikumine on välja arvutanud piirid Eestile, mis toimivad säästva kasutamise korral. Tegelikku ja säästvat keskkonnaruumi kasutust võrreldes saame vahe, mille võrra tuleks ressursside kasutamist või saasteainete loodusesse heitmist vähendada, et saavutada säästev tase tootmises ja tarbimises. (Oja, 1999) Viimastel aastakümnetel on maailm hakanud mõistma, et inimesed elavad üle oma võimete ja see on muutumas maailmale vägagi koormavaks
Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Friedrich Engels (28. november 1820 Barmeni linn (nüüd Wuppertali linnaosa) 5. august 1895 London. Engels sündis tekstiilivabrikandi perekonnas. 1834-1837 õppis Elberfeldi gümnaasiumis, kust ta lahkus isa nõudmisel viimasest klassist ning hakkas tööle Bremeni kaubanduskontoris. 1841-42 osales ta sõjaväeteenistuses. Saksamaal osales Engels aktiivselt ka poliitikas, kuid ähvardav vangistus ja tüli isaga sundisid teda sealt lahkuma. 18451847 elas ta Brüsselis ja Pariisis. Neil aastail koos
keemilisse protsessi ja ainuke võimalus CO2 tootmist vähendada on vähem põletada. Maailmas toodetakse sada korda vähem terast kui süsinikdioksiidi, sest iga terasetonni valmistamiseks kulub mitu tonni fossiilset kütust või muud energiat. Niisiis on CO2 tootmine inimkonna suurim tööstusala.CO2-l on globaalses ilmastiku muutumises kõige suurem osa ning see püsib atmosfääris üle 300 aasta. Eestis põhjustavad sõiduautod aastas ühe elaniku kohta umbes 1000 kg CO2 heitmeid. Wuppertali instituudi keskkonnaruumi kontseptsiooni järgi on säästliku arengu piirides lubatav CO2 heitmete kogus umbes 1700 kg elaniku kohta aastas. Kui sõiduautode osaks langeb Eestis keskmiselt 20% CO2 koguheitmetest, oleks Eestis lubatav kogus 340 kg/el/a ehk peaaegu kolm korda väiksem kui praegusel hetkel. Kliimamuutusi uurivad teadlased on Ameerikas kaudselt välja arvutanud, et auto kasutamist doteeritakse 2750 dollariga auto kohta aastas, kusjuures siia pole kaasa arvatud välistekkelisi
annaabi.ee 
