Sulo Wuolijoki oli enne abielu Ellaga abielus hoopis oma ema lapsepõlvesõbranna tütrega. Ilmselt oli see abielu juba ammu kavandatud. Pulmareisilt Berliinist saatis Sulo aga Ellale iga päev kirju ja kinnitas, et ta pole sõrmeotsagagi puudutanud oma naist, See väljend on Wuolijoele hästi meelde jäänud ning ta on kasutanud seda mitmes oma teoses. 1908 abiellus ta Sulo Wuolijoega, siis võttis ta Ella Murriku asemel kasutusele nime Hella Wuolijoki. Hiljem paar lahutas, see jäi Wuolijoe ainukeseks abieluks. Maailmasõja ajal siirdus Wuolijoki ärimaailma, ta ostis saeveskeid, mis 1923. läksid küll pankrotti aga see ei olenenud Hellast. 1911, pärast Wuolijokede ainukese lapse Vappu sündi, hakkas Hella mõtlema kirjanduslikust tööst ja saatis oma esimese näidendi Talulapsed, Tallinna. Esietendusele Estonias järgnes etendamise keeld. Järgmises proosateoses "Udutagused" tugineb autor oma noorpõlvemälestustele.
(1948) Eesti teatris Bertolt Brecht "Ema Courage ja tema lapsed." Lavastaja: Herbert Schenk (Saksamaa) Osades: Silvia Laidla, Kadri Oim, Indrek Ojari, Tanel Begmann, Dajan Ahmet, Triin Tüvi, Heino Pall Kunstnik: Dagmar Kase Muusikaline kujundus: Dede Noodla, Tanel Bergmann Bertolt Brecht «Härra Punttila ja tema sulane Matti» Kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi Tõlkija: Debora Vaarandi Lavastaja: Kalju Komissarov Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov "Härra Punttila ja tema sulane Matti" Rahvatükk, kus nalja ei kaaluta mitte apteegikaaluga, vaid kotiviisi nagu kartuleid. Kujutlegem end hetkeks valgesse Soomemaa suveöösse, kus varane lüpsitüdruk kolistab ämbriga, kukk teeb esimesi kiremisharjutusi ja kasetukk lõhnab nii meeliülendavalt..
Oli täiesti mõistetav, et neis tingimustes pidi soomlaste kaitserinne Karjala Kannasel ülekaalus olevate Punaarmee üksuste tugevale survele järele andma. Märtsi algul tekkis kriitiline olukord Viiburist lääne pool, kus vastane üritas korduvalt üle tugevasti kinni külmunud Viiburi lahe ning Soome lahes olevatelt saartelt rünnata Soome mandriala. Vahepeal olid Soome ja N. Liidu vahel alanud läbirääkimised. Nende toimumiseks tegi väga palju soome kirjanik Hella Wuolijoe, kes kasutas ära oma tutvust N. Liidu Stockholmi suursaadiku Aleksandra Kollontaiga. Samal ajal tõrjusid soomlased tagasi kõik Punaarmee ägedad rünnakud. Lõpuks oli Soome sunnitud tunnistama vaenlase ülekaalu ja 12. märtsi õhtul 1940. aastal kirjutati Moskvas alla rahuleping. 13. märtsil kell 11 päeval lõppes sõjategevus kõigil rinnetel, olles ühtekokku kestnud 105 päeva. 14
annaabi.ee 
