Esialgu olid ka meespäevad. Tihedamaid kokkusaamisi hakati alles 15saj tegema. Põhjuseks Liivimaa sisekonfliktid. Puudub ühine hegemoon ja vaja asjades kokku leppida. 1422 otsustati iga-aastane otsustamine teha. 1430. aastail sai Ordu leedulastelt lüüa ja olukord halb. 1435 tuli Valgas kokku vähe asjalikum maapäev paljude esindajatega ning sõlmiti 6 aastaks leping, mida kutsutakse Liivimaa konföderatsiooniks. Siis saab ka maapäev enam-vähem regulaarseks. Kohad olid Valga ja Wolmari. Arutati ülemaalisi asju ja konflikte. Juhtroll maaisandatel. Otsustel polnud kohustuslikku jõudu ning puudub täitevaparaat. Otsused tehti vaid retsessidena. Paralleelselt oli ka Linnade päevad (14saj keskpaigast alates). Umbes sel ajal hakkavad kujunema Hansapäevad ja seega vaja selleks omad suunad välja selgitada. Needki tehti retsessidena. Kokkukutsujaks Riia, toimumiskohaks Pärnu ja Viljandi. Hansalinn on linn, mille esindaja Hansapäeval esindatud (Tallinn, Tartu, Riia).
Tegelike linnade arv on 77, enamik väikelinnad, mis kuuluvad nende eelmainitud omavalitsuste koosseisu. Suuremad linnad 1) Riga u 700 000 elanikku (vähenenud) 2) Daugapils- Dunaberg -Dvinsk- üle 100 000 elaniku 3) Liepaja-Libou-2012 82 000 elanikku. 4) Jelgava(Kuramaa halduskeskus)- Mitau- Miitavi 64 000 elanikku. 5) Jürmala(2012) 56 000 elanikku 6) Ventspils(põhja pool Kurmaa rannikul)- jõukus vene transiidile 7) Rezekne(Latgale keskus) 8) Valmiera(Wolmari) Liivimaale 9) Jekabpils üle 26 000 10) Ogne(pisut suurem kui Jekabipilsis) üle 26 000. Riiklik sümboolika *lipp *vapp *läti hümn (Jumal hoia Lätit, autor Baumanis, kõlas esmakordselt Läti I laulupeaol. Pärast läti iseseisvumist linavästrik-lind harilik härjasilm-lill Moodustab ühe osa Ida-Euroopa lauskmaast+ Eesti+Leedu. Maa on madal. Koosnevad madalikust: ranniku-madalik pikki mererannikust. Kesk-Läti madalik, Ida- Latgali madalik, Zemgale madalik.
taas pealetungi, aga 20. juuniks oli 9. polk suutnud üles ehitada märkimisväärse kaitseliini. Kui Blankenburg sinna jõudis, hiilisid 2 eesti roodu Blankenburgi selja taha ja ründasid teda ootamatult selje tagant - eestlastel õnnestus Lemmsalu linna ääres Blankenburgi kolonni laiali lüüa ja läks nüüd edasipidi pealetungile. 20. juunil järgnes uus rünnak, sedapuhku astus tegevusse Rauddiviisi põhijõud, mis liikus Riia-Wolmari maanteed kaudu. Rauddiviisi põhijõudude ülemaks oli major von Kleist - tema kolonni esimeseks sihiks oli Stalbe mõisa teerist, kuhu sai liikuda kahes suunas. Stalbe mõisa teeristi vallutamine oligi Kleisti kolonni esimeseks eesmärgiks. Lõpuks sakslased ei suutnudki Stalbe teeristi vallutada. Plaan oli läbi kukkunud. Nüüd vedas von der Goltzi alt nii side kui ka luure. Saksa õhtuluure teadis Goltzile juba 20. juuni õhtul, et Kleisti väed on jõudnud Stalbe mõisa
annaabi.ee 
