7.4 FGF5 Hiirte on karvastikul kindel pikkus. Seda pikkust võib muuta angora mutatsiooniga. Angora mutatsiooniga hiirel on karvad pikemad, kuna karvafolliikul püsib kauem anageeni faasis. Mutatsioon tekib fibrobalsti kasvufaktor 5-s (FGF5), mis ekspresseerub välimises karvatupe kihis. FGF5te vajatakse karvatsüklis anageeni staadiumilt katageeni staadiumisse üleminekul. FGF5ta see aeg viibib ja karvatüvik kasvab edasi. 7.5 WNT3 Parakriinne faktor WNT3 võib samuti omada osa karvapikkuse reguleerimises. WNT3 ekspresseerub maatriksi rakkudes, milledest hiljem saavad medulla e säsi rakud. WNT3 üleeskpresseerumine transgeensetel hiirte nahas põhjustab lühikese karvaga fenotüüpi. Selline karvade lühenemine on põhjustatud karvasibula eellasrakkude muudetud differentseerumisest selle varajases arengus. Arvatav WNT3 signaali mõjutav molekul Dishevelled-2 on tavaliselt olemas kõrgetes kontsentratsioonides karvafolliikuli välimises
distaalse vistseraalse endodermi (DVE) rakke, millest kujunevad A-P telje väljakujunemisega anterioorse vistseraalse endodermi (AVE) rakud. Posterioorsele poolele tekib ürgjutt. AVE paikneb tulevases anterioorses piirkonnas, sekreteerib ürgjuti toodetule antagonistlike signaalmolekule, mis koos epiblastiga juhivad peapoolset embrüo arengut. Ürgjutt paikneb embrüo posterioorses piirkonnas (vastu AVE) ja ekspresseerib Nodal, Wnt3, Brachyury, Fgf8. Vasak-parem kehatelje kujunemiseks sõlme rakud produtseerivad posterioorsele-ventraalsele pinnale spetsiifilised ripsmed, mille päripäeva toimuv kooniline rotatsioon tekitab vasakule poole suunatud vedeliku voolu sõlme õõnsuses. Vasakpoolne vedeliku vool transpordib NVP sõlme vasakusse poolde, kus nad fragmenteeruvad ja väljutavad oma sisu sõlme vasakusse poolde. Vasakus pooles
Anterioorse (eesmise) – posterioorse (tagumise) kehatelje kujunemine (hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt. - DVE - distaalne vistseraalne endoderm, AVE - anterioorne vistseraalne endoderm AVE paikneb tulevases anterioorses piirkonnas sekreteerides signaalmolekule Cerebrus, Lefty1, Dkk1 - koos epiblastiga juhivad need peapoolset embrüo arengut Ürgjutt paikneb embrüo posterioorses piirkonnas (AVE vastas), ekspresseerib teisi signaalmolekule (Nodal, Wnt3, Brachyury, Fgf8) imetajat eristab kohastumine arenguks ema organismis - toimub platsenta teke. Ema ja loote vaheliste seoste korrastamiseks on imetajal arenenud väga keerukas hormonaalne reaktsioon. Ovuleerunud munarakk viljastub munajuha ampullaarosas. Lõigustumine on algusest peale asünkroonne ja väga aeglane. Embrüo liigub piki munajuha lõigustumise ajal emaka suunas ja jõuab emaka valendikku viiendaks päevaks pärast viljastumist. 8-
32 mesoderm keskmisest osast ning ExM (ingresseerub arenguliselt esimesena) posterioorsest osast AVE paikneb tulevases anteriooreses piirkonnas sekreteerides signaalmolekule Cerebrus, Lefty1 (Nodal anatgonistid) Dkk1(Wnt antagonist). Need signaalid koostöös epiblastiga juhivad peapoolset embrüo arengut Ürgjutt paikneb embrüo posterioorses piirkonnas (vastu AVE), ekspresseerides Nodal, Wnt3, Brachyury, Fgf8 Epiteliaalne-mesenhümaalne transitsioon (EMT): Basaalmembraani katkemine, rakkude polariseerituse muutus, tsütoskeleti ümberkorraldused, motiilsus. Ekstra-embrüonaalsed koed: Rebukott (koosneb primitiivsest endodermist ja ExM) funktsiooniks on arenevat embrüot algselt varustada toitainetega ja seal tekivad rebukoti veresooned ja veresaarekestest ka primaarsed erütrotsüüdid
annaabi.ee 
