valdkondi. Vastastikuses kaubanduses on nii impordi- kui ka ekspordinäitajad viimastel aastatel kasvanud ning tendents on positiivne. Mõnedel liidumaadel on Eestis oma esindused, millede tegevust saatkond toetab. Saksa majanduse Senior Expert Service pakub Eestile oma ekspertide lähetamisega praktilist know-how-d, misläbi paraneb väikese ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime. Erialane täiend- ja väljaõpe toimub lähetatud kogenud praktikute juhendamisel. Henning von Wistinghausen esimene Saksa suursaadik pärast iseseisvumist. * Esimene Saksa Suursaadik pärast Eesti riiklikku iseseisvumist 20. augustil 1991. * 2 septembril 1991 esitas Tallinnas oma volikirja * Oli sellel ametikohal kuni aastani 1995. * Ta on pärit baltisaksa perekonnast, kelle kodumaaks oli 300 aastat Eesti. * Põhitöö kõrvalt on ta koostanud ja avaldanud uurimusi Eesti ajaloost * Ta on kirjutanud raamatu " Vabas Eestis ". Oma mälestustes, mis hõlmavad nii
F. Raudkeppi, kes pöördus nõuannetega M.Veske poole. Ta soovitas koorijuhtidele selgitada, keda valida üldkooride juhiks ja kõnelejaks, sest nad ise ei oskavat seda teha. Raudkepp soovitas valida eestlased, kes pole veel avaliku poliitika-vaidlemiste kilda kistud.Koorijuhiks sobivat Peterburi eesti noor muusikamees J.Kappel või K.A. Hermann, kui ta oleks kodumaal. Tartu komitee aktiivsus tegi Tallinna toimkonna rahutuks ja sundis vastuabinõusid ostima. Toimkonna president Wistinghausen pöördus kirjaga Tartu linnapea G. v. Oettingeni poole, et saada kogemusi eelmise laulupeo juhtimisest. Wistinghausen kurits, et Jakobson läheb oma pooldajatega välja maakondlike laulupidude korraldamisele, mis aga kahjustaks üldlaulupidu Tallinnas. Jakobsoni argumendiks olevat 1879. a peol tehtud koorijuhtide otsus, mis pooldas maakondlikke laulupidusid. Tallinnas aga väideti, et mainitud koosolek olnud kinnine, kuhu
hakkas sakslastele tutvustama ja tõlkima, sajandi viimastel kümnenditel kujuneb temast tunnustatud kirjandus- ja teatrikriitik. 1895. ilmub tema tuntuim teos "Naiste raamat", naisküsimust ja naiste psühholoogiat käsitleb ta oma loomingus ka edaspidi. Elu teises pooles võitles ta aina süveneva vaimuhaigusega ning tema loomingus muutuvad oluliseks katoliikliku kiriku mõjud. Baltisaksa omaelulooline kirjandus (Stackelberg, Hunnius, Wistinghausen, Hueck-Dehio vt) Hunnius mineviku idealiseerimine ja tagaigatsemine, tollaste ideaalide ja inimtüüpide esiletõstmine; sellele järgnenud ajalugu (Eesti iseseisvumine, mõisatest ja maadest ilmajäämine, seisusliku erikorra kadumine) peab ebaõiglaseks. Hueck-Dehio naiskirjanikud (ja tihti ka nende tegelased) mässavad ühiskonna vastu, kaitsevad naisideaali meeste kirjanduses; "Kallis Renata" arenguromaan, osalt
4 mõisakeskusesse ehitatud laudahoonete jmt n äol tõhustada karjandust, ning miks ka mitte nii nagu see tänapäevalgi tavaks parandada kogu omaaegse suurmajandi juhtimiss üsteemi. 1816. aastal aga H. L. v Löwenstern suri ning m õisamaad (v.a. võlgade katteks läinud metsatükk) koguväärtuses 110 000 banko ja 25 000 hõberubla läks üle tema pojale Eduard v. Löwensternile (H. Wistinghausen Quellenzur Gescichte der Rittergüter Estlands e'm 18. und 19. Jahrhundert (17721889) HannoverD öhren 1975.) Omanikud kasutasid peamõisana Alaveret, seega jäi Pikva viimasest majanduslikult ja juriidiliselt s õltuva kõrvalmõisa staatusesse. Seoses mitut laadi valdus õiguslike küsimuste ja keerukate pärilussidemete kaudu läks Alavere koos Pikvaga mõnikümmend aastat hiljem Ungern Sternburgide aadliperekonnale. J ättes siinkohal
annaabi.ee 
