Esimene meeste registreeritud aeg: 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), William MacLaren, Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden. Esimene meeste ametlik maailmarekord: 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912. Esimene naiste registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää (Soome), 15. mai 1902, Helsingi. Esimene naiste ametlik maailmarekord: 13,6 s (13 3/5 s), Marie Mejzlíková II (Tsehhoslovakkia, 5. august 1922). Esimene naiste elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark: 12,18 s, Winsome Cripps (Austraalia). Stardijoone laius kuulub alati distantsi pikkuse sisse, finisijoone laius aga välja. Jooksualad viiakse läbi kuni neljas võistlusjärgus. Esimest võistlusjärku nimetatakse eeljooksudeks ja viimast finaaliks, nende vahele võivad jääda veerand- ja poolfinaalid. Tuule kiirust mõõdetakse 100 m jooksus 10 sekundi vältel ning 100 m ja 110 m tõkkejooksudes 13 sekundi vältel. Tuulemõõtur käivitatakse koos stardipauguga.
Esimene meeste registreeritud aeg: 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), William MacLaren, Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden. Esimene meeste ametlik maailmarekord: 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912. Esimene naiste registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää (Soome), 15. mai 1902, Helsingi. Esimene naiste ametlik maailmarekord: 13,6 s (13 3/5 s), Marie Mejzlíková II (Tsehhoslovakkia, 5. august 1922). Esimene naiste elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark: 12,18 s, Winsome Cripps (Austraalia). Stardijoone laius kuulub alati distantsi pikkuse sisse, finisijoone laius aga välja. Jooksualad viiakse läbi kuni neljas võistlusjärgus. Esimest võistlusjärku nimetatakse eeljooksudeks ja viimast finaaliks, nende vahele võivad jääda veerand- ja poolfinaalid. Tuule kiirust mõõdetakse 100 m jooksus 10 sekundi vältel ning 100 m ja 110 m tõkkejooksudes 13 sekundi vältel. Tuulemõõtur käivitatakse koos stardipauguga. 2. Kaugushüppe 2.1 Mis see on?
oktoober 1968, México Naiste 100 m jooks · Esimene registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää (Soome), 15. mai 1902, Helsingi · Esimene ametlik maailmarekord: 13,6 s (13 3/5 s), Marie Mejzlíková II (Tsehhoslovakkia, 5. august 1922 · Esimene aeg alla 13 sekundi: 12,8 s (12 4/5 s), Mary Lines (Suurbritannia), 20. august 1922) · Esimene elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark: 12,18 s, Winsome Cripps (Austraalia) · Esimene aeg alla 12 sekundi: 11,9 s, Tollien Schuurman (Holland), 5. juuni 1932, Haarlem · Esimene aeg alla 11 sekundi: · käsitsi mõõdetud: 10,9 s, Renate Stecher (Saksa DV), 7. juuni 1973, Ostrava · elektrooniliselt mõõdetud: 10,88 s, Marlies Göhr (Saksa DV), 1. juuli 1977, Dresden Kõige kauem püsinud maailmarekordid · Mehed: 10,2 s, Jesse Owens (USA), 20. juuni 1936, Chicago; ületas 20 aastat
14 He clasps the crag with crooked hands... In the following example the initial ,,f" is particularly appropriate to the image of the blowing wind: The fair breeze blew, the white foam flew, The furrow followed free ... (S.T. Coleridge) The above example shows that alliteration may become onomatopoetic in quality. Consider also the following instance: Welling water's winsome word, Wind in warm wan weather .. (S.T.Coleridge) Another function of alliteration lies in connecting words by similarity of sound so that you are made to think of their possible connections: Good-bye, to Flattery's fawning face; To Grandeur with his wise grimace ..(Emerson) There have been attempts to define the expressive value of separate sounds. It has been noted, for instance, that the sounds l, m, n suggest slowness and peacefulness. An
annaabi.ee 
