9 1775 pärast oma diplomi saamist, lahkus David Pariisist10 koos Henri Pierre Danloux’ ja õpetaja Vieniga. Teel Rooma peatuti Parmas ja Bolognas, et Corregio ja Carraccide freskodega tutvuda. 1770ndatel aastatel oli antiigivaimustus jõudnud kulminatsioonini ning antiikesemete kollektsioneerimine oli muutunud suurmoeks. Eeskuju selleks ei andnud keegi muu, kui paavst ise, kes avas 1772. aastal Vatikanis antiikkunsti muuseumi Museo Pio-Clementino. David jõudis tänu seal töötavatele Winkelmanni ja arheoloogide Antoine-Chrysostome Quatremére de Quincy ja Gavin Hamiltoni abil otseselt vanarooma kunsti juurde. 11 Roomas kopeeris David nii nagu kõik Prantsuse akadeemia stipendiaadid XVII ja XVIII sajandi suuri meistreid, joonistades ja maalides nende kompositsioone ja töötades nende natuuri järgi. Kuid oli tunda, et David oleks tahtnud juba varem Rooma jõuda, kuna mainis oma lähikondsetele, et tal oli „…raskusi Prantsuse halba stiili Roomas maha raputada“.12 1779
Klassitsistlik kujutav kunst Sõltus antiikeeskujudest, eriti skulptuur. Nii vormikäsitlus kui süzee. Lemmikmaterjal marmor. Kaasaegsed inimesed tehti kreeka poosides ja kreeka riietes. Inimkeha kujutati arenenuna ja harmoonilisena. Eelistati alasti figuure. Üldistatud ja idealiseeritud. Dramaatilistes stseenides jääti rangeks ja suursuguseks. 18.saj teisel poolel oli komme elada nagu meistrid antiikajal. Mitmed kunstnikud elasid Roomas, seal kujunes kunstnikkond, kes kogunesid Winkelmanni ümber. Antonio Canovat peetakse varaklassitsismi parimaks kunstnikuks. Töödes võib näha rokokoolikku pehmust, temaatika oli klassitsistlik. ,,Paolina Borghese Venusena". ,,Kolm graatsiat". Jean Antoine Houdon oli kõrgklassitsismi kunstnik, teosed olid ilmekad ja tõetruud. Tegi palju portreesid kaasaegsetest inimestest, eriti valgustajatest. Ka esimestest USA riigimeestest. Bertel Thorvaldsen viis ellu klassitsismi põhimõtteid, töötas Roomas ja oli paljude skulptorite eeskujuks.
1802-Taas avati Tartu Ülikool. Asutati ka erialaseid seltse, nt: 1) Liivimaa üldkasulik ja ökonoomiline sotsiteet(1792) (Kuidas saaks põllumajandust paremini korraldada, tõuaretus) 2)Õpetatud Eesti selts (1838)(Tänaseni tegutsev, eesmärgiks oli uurida seda ala, kus eestlased elavad. ) 3) Lodusuurijate selts (1853) 4)Eestimaa Kirjanduse Ühing (1842) (Pigem põhja-Eestis. Kodukohta uuriv ühendus.) Mõningad tähtsamad allikmaterjalid, mis puudutavad 19. Sajandit. E.A Winkelmanni bibliograafia.(1838-1896) Nendel aastatel ilmunud tekstid on ära katalogiseeritud. 12 000 süstematiseeritud kirjanduse nimetust tema teoses: ,,Bibliotheca Livoniae historica" E. Blumfeldt, N.Loone-Eesti ajaloo bibliograafia 1877-1917 F.J. Wiedemann-Eesti-Saksa sõnaraamat 1869-sõnaraamat hõlmab ka nt etnonüüme ja iskunimesid ,,Baltische historisches Ortslexikon"- Saab infot nt selle kohta, et millal on mingi mõis asutatud. 19. sajandil tehti ka maastiku kirjeldust
annaabi.ee 
