eemale. See on rühmale kasulik, sest egoistid kipuvad altruiste ära kasutama. Hirm tagarääkimise ees hoiab isekaid vaos ja sunnib rohkem teiste heaks pingutama. Uurijad järeldasid, et kui inimesed saavad taga rääkida neid, keda ei usaldata, suurendab see rühma ühtsust ning sellised grupid on kõige koostöövõimelisemad. Kõige rohkem on koostööst huvitatud need, kes on kunagi varem rühma põlu alla sattunud ning soovivad samasuguse olukorra tekkimist välistada. Willeri sõnul toimuvad samasugused protsessid ka töökohtades ja mujal, kus inimesed koos tegutsevad. Jutt kellegi halvast käitumises levib kiiresti just keelepeksuna. Uurija kinnitusel on tagarääkimine inimesele loomuomane. Osa klatsist on küll pahatahtlik ja kahjulik, kuid tihti tõrjub keelepeks eemale isekust ja säilitab korra ning stabiilsuse. See selgitab, miks on inimesed paljudel juhtudel ootamatult ausad ja suuremeelsed. Seevastu
(Rosenbauer, 1969): Geeni tuup Penetrantsus (%) Letaalne 100 Subletaalne > 90 Semiletaalne > 50 Subvitaalne < 50 PARILIKUD TERATOOMID JA DEFEKTID Loomadel esineb geenidefekte sageli. Geeni defekt pohjustab halbeid organi arengus. Defekte esineb koikides geenides ja organites. Lisaks organite vaararenguile esineb ka ensuumide defekte (ensumopaatiad), mille tagajarjeks on organismi talitluse haired. Vaararendite klassifikatsioon Fenotuubiliselt jaotatakse vaararendeid Wiesneri ja Willeri (1979) jargi jargmiselt: 1) liigvaararendid e ekstsessvaararendid -organ on uliarenenud voi on neid arvult normaalsest enam. 2) vaegvaararendid e defitsiitvaararendid -organ on puudulikult arenenud voi on neid arvult normist vahem. 3) dustoopia -organite vaarpaiknemine Lisaks sellele jaotatakse vaararendid fenotuubiliselt ka uksik-ja kaksikvaararenditeks soltuvalt sellest, kas vaarastunud jarglane on uksik voi kaksik. Vaararenditest tuleb eristada
vastupidi – Loomade stress Märgistamine – Ei ole kõigis riikides kohustuslik (nt USA-s) – GMO-saagi segamine mitte-GMO-sid sisaldavate toodetega raskendab märgistamise püüdeid Ühiskond – Uued võimalused võivad suurendada rikaste riikide huve 17. Geneetilise anomaalia mõiste. Geneetiline anomaalia on geneetiliselt määratud, looma tervise või tõuliste omaduste seisukohalt soovimatu kõrvalekalle normist. 18. Geneetiliste anomaaliate põhiliigitus (Wiesneri ja Willeri järgi). 19. Haiguse päriliku eelsoodumuse mõiste. Mitmete haiguste puhul on täheldatav pärilik eelsoodumus- st., et teatud loomaliinides või ka tõugudel esineb haigust rohkem kui teistel sama liigi isenditel. 20. Millised geneetilised anomaaliad on päritavad, millised mitte? Päritavad anomaaliad on põhjustatud retsessiivsetest geenidest või mitteletaalsetest geenidest, mistõttu kahjulik geen võib ühest põlvkonnast teise edasi kanduda.
* eetilised küsimused * seoses herbitsiidiresistentsusega suurema koguse herbitsiidide kasutamine * reeglite kooskõlastamatus erinevates riikides * majanduslikud monopolid suurkorportasioonide näol 17. Geneetiline anomaalia Geneetiline anomaalia on geneetiliselt määratud soovimatu kõrvalekalle normist (kas looma tervise või tõuliste omaduste osas). 18. Geneetiliste anomaaliate põhiliigitus (Wiesneri ja Willeri järgi) Kōrvalekalded tõulistes omadustes ja pärilikud patoloogiad. Pärilikud patoloogiad jagunevad pärilikud haigused ja geneetiline puudulikkus. Võib olla päritav või mittepäritav. 19. Haiguse päriliku eelsoodumuse mõiste Teatud tõugudel / loomaliikidel esineb haigust rohkem kui teistel. Eelsoodumuse puhul avaldub haigus teatud eksogeensete tegurite mõjul. Eelsoodumus on määratud polügeenselt ja peamiste geenide efekti võivad mõjutada modifikaatorgeenid
annaabi.ee 
