esihambad. Ta oli seni ajani väga sportlik olnud ja kuigi ta vigastused ei olnud sugugi tõsised siis ta tõmbus kõigest tagasi ja ei läinud Yale'i ülikooli, nagu algselt plaanis. Selle asemel, veetis ta järgmised aastad suuresti kodus, hoolitsedes ema eest, kes oli surmavalt haige (tuberkuloos), ja lugedes isa suures raamatukogus. Orville kukkus keskkooli algusaastatel välja, et oma trükiäri 1889. aastal alustada, ta disainis ja ehitas oma enda trükipressi koos Wilburi abiga. Wilbur raputas oma pikaajalise masenduse maha, mis oli põhjustatud tema õnnetusest ning liitus trükipoega. Algul väljastasid nad nädalast ajalehte, The West Side News, aasta hiljem aga muutsid selle ümber igapäevaseks ajaleheks, The Evening Item, aga see ilmus ainult neli kuud. Hiljem tegelesid ainult reklaamprindiga. Kapitaliseerudes riikliku jalgratta maanial avasid vennad jalgrattaparanduse ning müügipoe 1892.
Fern hakkas tal seal laudas iga päev külas käima.Ta sai aru loomade keelest ja talle meeldis nende juttu kuulata.Wilbur leidis laudast omale sõbra.See oli ämblik nimega Charlotte.Kui Wilbur sai teada,milleks teda kasvatatakse(et tappa ja ära süüa)sattus ta paanikasse ja hakkas nutma.Charlotte otsustas teda aidata ja midagi välja mõelda,et Wilbur ikka elle jäetaks.Ta hakkas oma ämblikuvõrgu sisse kuduma erinevaid sõnu sea kohta(vahva notsu,hiilgav,vapustav).Rott Templeton,kes elas Wilburi söögiküna all,käis prügimäel ajalehe tükke toomas,et ämblik sealt õigeid sõnu võiks otsida.Kui pererahvas nägi,mis ämblikuvõrku kirjutatud on,pidasid nad seda imeks.Igalt poolt ümberkaudu hakkasid inimesed käima nende kuulsat siga vaatamas.Suvel otsustati Wilburiga laadale minna võistlema.Seal ei saanud ta küll esikohta,kuna ta ei olnud kõige suurem siga,aga ta sai eriauhinna.Charlotte oli temaga laadale kaasa tulnud ja seal võrku sõna ,,alandlik"kudunud
lõpuks koos Orville'iga järgis. Selle asemel oli ta järgmiseks paariks aastaks sunnitud koju jääma oma ema eest hoolitsemas, kes oli tuberkuloosist surmavalt haige ja lugedes ulatuslikult oma isa raamatukogus. Ta abistas osavalt oma isa Brethreni kiriku hagi ajal kuid samuti väljendas ta ka rahutult oma ambitsioonide puudumist. Orville kukkus keskkooli algusaastatel välja, et oma trükiäri 1889. aastal alustada, ta disainis ja ehitas oma enda trükipressi koos Wilburi abiga. Wilbur raputas oma pikaajalise masenduse maha mis oli põhjustatud tema õnnetusest ning liitus trükipoega, olles toimetaja mil Orville oli nädalase ajalehe West Side Newsi kirjastaja, järgnedes paari kuu järel päevase Evening Itemsiga. Üks nende klientidest trükitöödeks oli Orville'i sõber ja klassikaaslane keskkoolist, Paul Laurence Dunbar, kes sai rahvusvahelise heakskiidu kui murranguline Aafrika- Ameerika poeet ning kirjanik
annaabi.ee 
