,,Kõiksuse lühilugu" Lyugesin Ameerika autori Ken Wilberi raamatut ,,Kõiksuse lühilugu". Wilber tutvustab selles raamatus midagi, mida nimetatakse ,,Integraalseks lähenemiseks". Mina sooviksin lähemalt tutvustada kosmose nelja nurka, mis peegelduvad Wilberi koostatud integraalsel mudelil. Kõigepeal pean aga rääkima holarhiast. Sõna holarhia kasutatakse põhimõtteliselt samas tähenduses nagu on sõna hierarhia. Eristamise põhipõhjus on see, et sõnal hierarhial on inimeste meeltes on seos türanlike hierarhiatega, kuid holarhia käib vaid loodusliku hierarhia kohta. Looduslik hierarhia on suurema terviklikkuse poole püüdlev korrastatus. Näiteks
niisuguses teaduses, nagu seda on Newtoni mehaanika, mitte subjekt kooskõlastatakse objektiga, vaid vastupidi objekt kooskõlastatakse subjektiga. Kanti eetika Õpetus moraalist (heast ja kurjast), mida Kant käsitles raamatus ,,Praktilise mõistuse kriitika". Selles Kant, nagu eespool juba öeldud, tegeles küsimusega ,,Mida ma pean tegema?". Inimesel on Kanti järgi kaks maailma: empiiriline ehk väline ja transtsendentaalne ehk sisemine maailm. Sisemise maailmaga (Ken Wilberi skeemis vastab sellele kvadrant Meie) tegeleb eetika. Kanti eetika keskne põhimõte on vaba tahte kategooriline imperatiiv (= käsk): Toimi nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi kehtida üldise seadusandluse printsiibina. Kanti järgi tuleb täita oma kohust üksnes kohuse pärast. Kohuse täitmisel ei tohi mõtelda tingimustele, käituda teatud viisil karistuse kartusest või kiituse ootusest. Kanti hauaplaadil on kirje, mille mõte on umbes järgmine: Maailmas on ainult kaks tähtsat
kasvab omamoodi sisemine tsensor, mis hakkab otsustama lubatu ja keelatu, hea ja halva üle. Karen Horney arvates on suhete keskmes mitte bioloogilised ja seksuaalsed vajadused, vaid kaitstuse vajadus. Kaitstus ja rahulolu on lapse ja vanemate suhte võtmefaktor. Erinevalt Freudist, kelle arvates on määrava tähtsusega ainult varane lapsepõlv, rõhutavad teised psühhoanalüütikud läbi kogu elu toimuvat arengut ning inimese enese aktiivset ja otsustavat osa selles protsessis. Ken Wilberi 2003. aastal eesti keelde tõlgitud "Kõiksuse teooria" esitab nüüdisaegse integreeritud lähenemise inimeseks saamise teel. P r e k o n v e n t s i o n a a l s e s staadiumis on laps egokeskne ja isekas. Ta ei suuda veel teiste rolle võtta ja tõelist kaastunnet ning hoolitsust arendama hakata. Tunded on keskendunud omaenese impulssidele, füsioloogilistele vajadustele ja instinktidele. Laps on sõna otseses mõttes maailma naba ning usub siiralt, et
annaabi.ee 
