temast polnud teiste kamandajat. ELUKÄIK • I maailmasõja puhkedes asus Eduard elama Tallinna. • 1915. a saadeti Eduard masinakirja õppima, et ehk saab temast kantseleiametnik. • 1915. a sügisel saatis Eduard vanematele tutvustava kaardi Tallinna Linna Kunsttööstuskooli ja sealsete õppimisvõimaluste kohta. Kool oli viie aastane ja andis joonestaja või käsitöö- ja joonistusõpetaja kutse. • Vanemad nõustusid koolivahetusega ja Wiiraltist sai kunsttööstuskooli õpilane. ELUKÄIK • Nagu paljud tolleaegsed poisikesed, oli ka Wiiralt vaimustuses Georg Lurichist ja Aleksander Abergist ning harrastas aktiivselt tõstesporti. • Wiiralt olnud vaikne ja uje, kuid väga kiindunud raskejõustikku. • Spordiseltsist „Kalev" toodi kunsttööstuskooli saali maadlusmatid ning Lurich andis seal tunde vanematele õpilastele, kelle hulgas ka Wiiralt „Kabaree“ oli.
roos. Padjale oli lisatud ka paar imetillukest pärlit. Eduard Wiiralti teostest lootsin ma midagi paremat. Teos "Eesti neiu" puhul panid erinevad värvilahendused kohati mõtlema erinevad tõmmised oleksid nagu kujutanud eri aegu, olekut ning emotsioone. Teos "Absindijoojad" oli aga natukene ebameeldiv minu jaoks. Minu arust oli tõmmistes midagi puudu, mis ligi meelitaks. Samas ruumis Eduard Wiiralti teostega oli veel Reinhold Kalninsi ja Endel Kõksi poolt tehtud portreed Edurard Wiiraltist. Lisaks sai kõrvalruumis vaadata Mark Soosaare poolt tehtud Wiiralti- filmi "Maised ihad" , millest ma kohati ei olnud võimeline aru saama, sest see oli prantsuse keeles. Pärnu mMoodsa Kunsti aastanäitusel leidus teoseid vist igale maitsele. Märkimisväärsed oleksid Bruno Sõmeri teosed. Oma teostes oli kunstnik kasutanud vesivärve ning värvitoonid olid ka küllaltki huvitavad- kokku oli segatud nii punast,
Eduard Klimberg. 1947. sai ta korteri Tähe triumfikaare lähedale ning 1951 kolis linnakära eest põgenemiseks Pariisi-lähedasse linnakesse Sceaux'sse, kus asuv maja jäigi tema eluasemeks kuni surmani. Eduard Wiiralt suri maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül ning maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Mäle s tus te jäädvus tamine Mark Soosaar on teinud Eduard Wiiraltist filmi "Maised ihad" (19731977) ning Rein Raamat filmi "Põrgu" (1983). 1997. aastal asutasid väliseesti kunstikogujad Harry Männil ja Henry Radevall koostöös Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Kunstimuuseumiga Wiiralti 100. sünniaastapäeva puhul Wiiralti auhinna graafikule, kes osaleb Wiiralti sünniaastapäeval avataval näitusel ning järgib oma loomingus zürii hinnangul kõige paremini eesti graafika traditsioone. 2004. aastast annavad Kultuurkapital ja kultuuriministeerium igal
annaabi.ee 
