(Rosenbauer, 1969): Geeni tuup Penetrantsus (%) Letaalne 100 Subletaalne > 90 Semiletaalne > 50 Subvitaalne < 50 PARILIKUD TERATOOMID JA DEFEKTID Loomadel esineb geenidefekte sageli. Geeni defekt pohjustab halbeid organi arengus. Defekte esineb koikides geenides ja organites. Lisaks organite vaararenguile esineb ka ensuumide defekte (ensumopaatiad), mille tagajarjeks on organismi talitluse haired. Vaararendite klassifikatsioon Fenotuubiliselt jaotatakse vaararendeid Wiesneri ja Willeri (1979) jargi jargmiselt: 1) liigvaararendid e ekstsessvaararendid -organ on uliarenenud voi on neid arvult normaalsest enam. 2) vaegvaararendid e defitsiitvaararendid -organ on puudulikult arenenud voi on neid arvult normist vahem. 3) dustoopia -organite vaarpaiknemine Lisaks sellele jaotatakse vaararendid fenotuubiliselt ka uksik-ja kaksikvaararenditeks soltuvalt sellest, kas vaarastunud jarglane on uksik voi kaksik. Vaararenditest tuleb eristada
vastupidi – Loomade stress Märgistamine – Ei ole kõigis riikides kohustuslik (nt USA-s) – GMO-saagi segamine mitte-GMO-sid sisaldavate toodetega raskendab märgistamise püüdeid Ühiskond – Uued võimalused võivad suurendada rikaste riikide huve 17. Geneetilise anomaalia mõiste. Geneetiline anomaalia on geneetiliselt määratud, looma tervise või tõuliste omaduste seisukohalt soovimatu kõrvalekalle normist. 18. Geneetiliste anomaaliate põhiliigitus (Wiesneri ja Willeri järgi). 19. Haiguse päriliku eelsoodumuse mõiste. Mitmete haiguste puhul on täheldatav pärilik eelsoodumus- st., et teatud loomaliinides või ka tõugudel esineb haigust rohkem kui teistel sama liigi isenditel. 20. Millised geneetilised anomaaliad on päritavad, millised mitte? Päritavad anomaaliad on põhjustatud retsessiivsetest geenidest või mitteletaalsetest geenidest, mistõttu kahjulik geen võib ühest põlvkonnast teise edasi kanduda.
* eetilised küsimused * seoses herbitsiidiresistentsusega suurema koguse herbitsiidide kasutamine * reeglite kooskõlastamatus erinevates riikides * majanduslikud monopolid suurkorportasioonide näol 17. Geneetiline anomaalia Geneetiline anomaalia on geneetiliselt määratud soovimatu kõrvalekalle normist (kas looma tervise või tõuliste omaduste osas). 18. Geneetiliste anomaaliate põhiliigitus (Wiesneri ja Willeri järgi) Kōrvalekalded tõulistes omadustes ja pärilikud patoloogiad. Pärilikud patoloogiad jagunevad pärilikud haigused ja geneetiline puudulikkus. Võib olla päritav või mittepäritav. 19. Haiguse päriliku eelsoodumuse mõiste Teatud tõugudel / loomaliikidel esineb haigust rohkem kui teistel. Eelsoodumuse puhul avaldub haigus teatud eksogeensete tegurite mõjul. Eelsoodumus on määratud polügeenselt ja
Jalakalised 13.Kuusk 2.Arukask 6.Saar 10.Vaher 14.Pöök 3.Mänd 7.Hall lepp 11.Pärn 15.Nulg 4.Haab 8.Sanglepp 12.Valgepöök 16.Jugapuu Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest välistunnustest: 1. Võrade tihedus mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Wiesneri varjutaluvuse skaala: Lehise minimaalne valguse intensiivsus 1/5, kasel 1/9, valgepöögil 1/56 täisvalgusest jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta – puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad lehed puistus valgustatusel 1/60 täisvalgusest, üksikpuul on aga valgustatuse miinimum 1/85. Valgustatuse miinimum oleneb ka mullast: näit. Sarapuul viljakal mullal1/50-1/60, väheviljakal mullal 1/18-1/32. 2
annaabi.ee 
