autosõitjad ise selle kahju tasumisel arvatavasti kokkuleppele ei jõua ja seetõttu peaks riik tegevust maksustama, et keskkonnakahju piirata. Negatiivse välismõju puhul ei ole kõiki aspekte toote hinda sisse arvutatud: toote hind on madalam tegelikust turuhinnast. Avaliku sektori eesmärk on anda tootele õiglane hind, mis on esialgsest hinnast kõrgem. Sellisel viisil väheneb ka tarbimine. Maksustamise ekvivalentsuspõhimõte annab Knut Wickselli arvates võimaluse määrata optimaalne maksukoormus läbi selle, et ühised maksuotsused võetakse vastu ühehäälselt ehk kõigi poolt vabatahtlikult. Siis saab järeldada, et kõigil on huvi avalikku hüve tarbida. Piirkasulikkuse teooria väidab, et kauba väärtus ja hind tuleneb selle tarbimisel tekkivast subjektiivsest kasust. 53. Milles seisneb konsensuspõhimõtte ja institutsionaalse kattuvuse (kongruentsi)
Erik Lindahl’i tasakaalupunkt – lõikepunkt avaliku hüvise kollektiivse nõudluskõvera (ehk ühiskondliku piirkasu kõvera) ning ühiskondliku piirkulu kõvera vahel Lindahli hind – mida iga indiviid konkreetse koguse avaliku hüvise eest on nõus maksma (vastavalt oma piirkasule) Lindahli arvates peaks ideaalis avalike hüvise üle otsustama konsensuse alusel. Igaüks peaks maksma avaliku hüvise eest vastavalt oma piirkasule. Konsensus tagab efektiivsuse. Lindahl oli Wickselli õpilane. Probleemid: kas inimesed avalikustaksid oma eelistusi, kas inimesed jõuaksid sellise konsensuseni, kus igaüks maksab nii palju, kui on tema piirkasu? Tegelikkuses ei pruugi avalike hüviste kogus olla alati efektiivne. Erahüviste pakkumine riigi poolt: Haridus – erahüvis , sest puuduvad avaliku hüvise tunnused: rivaalne, sest iga täiendava tarbija lisandumine toob kaasa kulusid, välistatav, sest kõiki ei pruugita kooli vastu võtta
Malinvaud, Derze ja de la Valle Poussin arendasid välja tsentraalse oksjonipidaja mudelid. Clarke ja Groves arendasid seda suunda veel edasi ning lõid mudeli, kus indiviidid võivad oma eelistused kaaskodanike suhtes läbi suruda, kuid peavad seejuures tekkivate negatiivsete välismõjude rahalise väärtuse avalikule sektorile maksuna üle kandma. *Avalike ettevõtete teooria lähtepunktideks on eelmainitud Wickselli ekvivalentsusprintsiip ja osaliselt ka neoklassikaline heaoluökonoomika. Avalike ettevõtete teoorias käsitletakse ka piirkulude reeglist kõrvale kaldumise mõjusid heaolule (kas hindade kõrvale kaldumine piirkuludest on üldse kooskõlas vaba turumajanduse põhimõtetega?) *Põhiseaduse ja otsustusreeglite majanduslikku teooriat arendasid edasi Buchanan ja Tullock. Nad töötasid nad välja kaheastmelise otsustusprotsessi – reeglite üle
annaabi.ee 
