Whistleri koht kunstiajaloos on rohkem Jaapani sidumine esteetilise liikumisega kui tema puhtkunstiline looming. Whistler kinnitas, et tema maalid on "joone, vormi ja värvi õige asetus"st, puhtalt esteetilised visuaalsed, dekoratiivsed objektid ilma jutustava sisuta. Edward William Godwin (18331886) oli arhitekt-disainer, kelle karjäär algas kooskõlas Ruskini gootika vaimustusega. Tema kuusaim ehitis oli 1861.a. valminud Northamptoni Gildihoone. Lähem tutvus Whistleriga 1863 ning ühine jaapani-vaimustus kujundasid Godwinist ühe Aesthetic Movement järjekindlama esindaja. Oli dandy, koos Whistleriga olid paljude Londoni klubide tuntud liikmed. Christopher Dresser oli disainer ja disainist kirjutaja. Hariduselt botaanik, avaldas 1857 seeria illustreeritud artikleid taimede kasutamisest kunstis. Oli seotud ka Art&Crafts Movement´i ja Aesthetic Movement´ tegevusega.Kujundas tapeete, portselani ja klaasi, vaipu, metall- ja hõbenõusid
jäi sõber temale võõraks. · Aprillis 1883 pöördub ta tagasi kodumaale, kuid püsib seal vaid lühikest aega. · Näib, et tema noorusehullustus on läbi ning ta hakkab arvestama ka seltskonna ja kommetega. Käib palju ringi aristokraatlikes või boheemlaslikes ringkondades. Eriti meelsasti viibib ta teatritegelaste ja äärelinnateatrite primadonnade seltsis. · Ainuke tume täpp tema nimel oli tüli tõttu sõbra Whistleriga, kes süüdistas teda mõtete plagieerimises. See süüdistus näis olevat õigustatud, sest Wilde ei saanud muidu, kui pidi kedagi jumaldama ja seda ka jäljendama, nt. kui ta sattus Blazaci mõju alla lasi ta endale tuua samasuguse kirjutuslaua. · 1883.aastal läks ta kauemaks ajaks Pariisi, kus liikus kirjanduslikes ja kunstilistes ringkondades. Seal olid tema intiimsemateks sõpradeks Paul Bourget, aga ka Verlain,
kallal. Bordelliseeriad avasid uue teemavaldkonna, kuid valdav osa nendest töödest jõudis publiku ette alles pärast kunstniku surma. Graafikaalbum `'Elles'', mis samuti lõbumajatemaatikat käsitles, osutus finantsilises mõttes läbikukkunuks. Seevastu litograafiatehnika täiustamisega kindlustas Toulouse-Lautrec oma kuulsust Pariisi modernseima plakatikunstnikuna. Oma reisidel tutvus ta mitmete teiste kunstnikega, sealhulgas ka James McNeill Whistleriga. Üha selgemini andis endast märku Toulouse-Lautreci kiindumus jaapani kunsti, mis väljendus erakordses kollektsioneerimiskires. Sihita tee 1895-1899 Aastatel 1895-1899 osales Toulouse-Lautrec mitmetel näitustel, mis tegid ta kuulsaks ka välismaal. Mais 1898 Londonis Goupil' galeriis toimunud suurel isikunäitusel oli üleval 78 tööd ning sellest kujunes Toulouse-Lautreci kunstnikukarjääri kõrghetk. Kuigi näitus ei olnud
17 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk46-47) 18 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk49) 19 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk54) Seevastu litograafiatehnika täiustamisega kindlustas Toulouse-Lautrec oma kuulsust Pariisi modernseima plakatikunstnikuna. Oma reisidel tutvus ta mitmete teiste kunstnikega, sealhulgas ka James McNeill Whistleriga. Üha selgemini andis endast märku Toulouse- Lautreci kiindumus jaapani kunsti, mis väljendus erakordses kollektsioneerimiskires20. Elu lõpp Sihita tee 1895-1899 Aastatel 1895-1899 osales Toulouse-Lautrec mitmetel näitustel, mis tegid ta kuulsaks ka välismaal. Mais 1898 Londonis Goupil' galeriis toimunud suurel isikunäitusel oli üleval 78 tööd ning sellest kujunes Toulouse-Lautreci kunstnikukarjääri kõrghetk. Kuigi näitus ei olnud