rood leitnant J. Soodla juhtimisel raske võitlusega Valga eel oleva viimase kaitsepunki Paju mõisa. Valga tagasivõtmine näib olevat otsustatud ja pimeduse saabudes katkestab Kuperjanov pealetungi, et lasta meestel veidi hinge tõmmata. Õhtu eel tuuakse rõõmustav uudis rindele on saabunud soomlaste Põhja Poegade rügement eestlasest koloneli Kalmu juhtimisel, mis liigub Paju mõisa suunas. Soomusrongid ja partisanide pataljon antakse uue rindejuhi Soome kindral P. M. Wetzeri korraldusel kolonel Kalmu käsutusse. Õhtul toimub Sangaste jaamas nõupidamine kindral Wetzeri pooli määratud üldpealetungi kava arutamiseks, millest võtavad osa kolonel Kalm, leitnant Kuperjanov ja soomusrongide ülem kapten Irv. Ootamatult avavad kaks punaste soomusrongi kõikidest oma relvades partisanide positsioonide ja Paju mõisa pihta ägeda tule. Valga suunalt tulistavad punaste patareid. Paju mõisat rünnatakse korraga kolmest küljest. Leitnant Soodla 3
võitlusega Valga eel oleva viimase kaitsepunki Paju mõisa. Valga tagasivõtmine näib olevat otsustatud ja pimeduse saabudes katkestab Kuperjanov pealetungi, et lasta meestel veidi hinge 13 tõmmata. Õhtu eel tuuakse rõõmustav uudis rindele on saabunud soomlaste Põhja Poegade rügement eestlasest koloneli Kalmu juhtimisel, mis liigub Paju mõisa suunas. Soomusrongid ja partisanide pataljon antakse uue rindejuhi Soome kindral P. M. Wetzeri korraldusel kolonel Kalmu käsutusse. Õhtul toimub Sangaste jaamas nõupidamine kindral Wetzeri pooli määratud üldpealetungi kava arutamiseks, millest võtavad osa kolonel Kalm, leitnant Kuperjanov ja soomusrongide ülem kapten Irv. Ootamatult avavad kaks punaste soomusrongi kõikidest oma relvades partisanide positsioonide ja Paju mõisa pihta ägeda tule. Valga suunalt tulistavad punaste patareid. Paju mõisat rünnatakse korraga kolmest küljest. Leitnant Soodla 3
Hiljem tegutsesid ka Läti pinnal. Märtsikuu jooksul hakkas ka Põhjapoegade meeleolu halvenema ja märtsi 43 lõpuks pöördus rõhuv enamik neist tagasi Soome. Jaanuaris 1919 saabus Eestisse kindralmajor Martin Wetzer, kes pidi soome vabatahtlikke ühendama hakkama, kuid seda ei saanud ja Wetzerile ei leitud tegevust. Moodustati spetsiaalselt Lõunarinne, mille juhatajaks ta määrati. Tartusse jäi Wetzeri staap, mis pidi rindeväeosasid juhtima, kuid see ka eriti ei toiminud. Valget terrorit teostasid väga suures osas just soome vabatahtlikud, neil ka üsna madal sisemine distsipliin. Vabatahtlike hulgas seiklushimulisi inimesi, koolipoisse, alaealisi. Teisalt ka hulk selliseid, kes olid sõjapidamisega ära harjunud ja ei osanud leida endale paremat rakendust kui sõdimine. Skandinaavia abi. Tuli Eestisse alles pärast pöörde toimumist, 1919 märtsis ja oli üsna tagasihoidlik. 26.11
annaabi.ee 
