Iseseisvuse ja vabariigi idee võitis üha enam poolehoidjaid. 1918. a. toimus üle saare sadu poliitilisi demonstratsioone ja miitinguid, mägedes korraldati õppusi, kus osalesid tuhanded vabatahtlikud. Inglased muutusid rahutuks. Sinn Fein, Gaeli Liiga ja muud iirlaste organisatsioonid keelustati. 1918. a. Ühendatud Kuningriigi parlamendivalimistel võitis radikaalsem Sinn Feini partei, kes omandas Iirimaale eraldatud 105-st kohast 73. Juba enne valimisi oli otsustatud võidu korral Westminsterisse mitte minna. Ja nii kuulutati Dublini raekojas 21. I 1919. a. välja Iiri Vabariik. Kahetunnise istungi vältel võeti vastu Iseseisvuse manifest, demokraatlik programm ja üleskutse maailma rahvastele tunnistada vabariigi sõltumatust. Peaministriks sai E. De Valera, Lihavõtte ülestõusu ainus ellujäänud juht, kes nüüd jätkas vabadusvõitlust. Aasta lõpuks kujunes lõplikult välja ka Iiri Vabariiklik Armee (IRA), iirlaste võitlusorganisatsioon.
Henry saadab mitmeid kirju, kuid Henry VIII ei unusta Anneäi. Tema ei loobu võitluseta. Kuigi Anne tema viimase kirja vastuseta jättis, saadab ta neiule uue kirja, millele lisab hinnalise ehte: ''Minu kallis sõbratar, saadan Teile sellel käevõrul oma pildi sõnadega, mis on Teile teada. Sooviksin ise olla pildi asemel, Teie loal. Teile ustab kuningas ja sõber Henry.'' Seepeale pöördub Anne Westminsterisse õukonda tagasi. Kuningas Henry kirjutab oma armastatud Anne'ile kirjakese. Selles seisab: ''Ma ei leia und, sest ma ei saa magada seal, kus võiksin taas oma rahu leida...Teie armastatud käte vahel.'' Otsekohe vastab Anne talle kirjalikult: ''Igal õhtul ehavalguse tunnil, kui esimene täht särama lööb, mõtlen ma Teile, Majesteet. Mõelge samal tunnil ka minu peale!'' Näib, et Anne on Percy unustanud.
Iseseisvuse ja vabariigi idee võitis üha enam poolehoidjaid. 1918. a. toimus üle saare sadu poliitilisi demonstratsioone ja miitinguid, mägedes korraldati õppusi, kus osalesid tuhanded vabatahtlikud. Inglased muutusid rahutuks. Sinn Fein, Gaeli Liiga ja muud iirlaste organisatsioonid keelustati. 1918. a. Ühendatud Kuningriigi parlamendivalimistel võitis radikaalsem Sinn Feini partei, kes omandas Iirimaale eraldatud 105-st kohast 73. Juba enne valimisi oli otsustatud võidu korral Westminsterisse mitte minna. Ja nii kuulutati Dublini raekojas 21. I 1919. a. välja Iiri Vabariik. Kahetunnise istungi vältel võeti vastu Iseseisvuse manifest, demokraatlik programm ja üleskutse maailma rahvastele tunnistada vabariigi sõltumatust. Peaministriks sai E. De Valera, Lihavõtte ülestõusu ainus ellujäänud juht, kes nüüd jätkas vabadusvõitlust. Aasta lõpuks kujunes lõplikult välja ka Iiri Vabariiklik Armee (IRA), iirlaste võitlusorganisatsioon.
annaabi.ee 
