Võimetus end kõne ja kirja väljendada on motoorne e. Ekspressiivne afaasia Häire tägajärg on: tumm vaikimine või katkendlik, telegraafi stiilis kõne. Sensoorne afaasia (e. impressiivne): patsiendid on võielised end kõnes ja kirjas väljendada kuid ei saa aru, mida neile üteldakse. Inimesed räägivad kiiresti ja vabad – kuid ütlevad nad tegelikult väga vähe (sõnakompott). „Ma olin seal teises, ja siis pärast seda, kui nad olid ma olin seal“ See afaasia põhjuseks on nn Wernike keskuse kahjustus. KESKMINE LAPSEIGA. KOOLI MÕJU I Keskmises lapseas mõjutavad laste arengut väga palju nende kogemused kooliga. Eelkõige arenevad kooli kirja- ja matemaatilised oskused. Firth´i kolmefaasiline lugemisstrateegia teooria (käsitleb seda kuidas lapsed kasutavad erinevad lugemisstrateegiad): 1. Faas: kasutavad logograafilist strateegiat (pöörduvad tähelepanu üksikutele tühedele). Lapsed õpivad sõna ära tundma nende välise kuj põhjal! 2
2. Kirjasõnast lähtuv silmavõrkkesta poolt vastuvõetud erutus edastatakse kõigepealt esmasesse nägemiskeskusesse (Brodmani 17. Väli) ja sealt naabruses olevatele 18 ja 19 väljale, mis on ka nägemiskeskuse väljad. Edasi läheb erutus naabruses olevatele nurkkääru rakkudele (39. Brodmani väljas) ja siis on kaks varijanti, kuidas erutus edasi läheb. 1) hädavajalik, et erutus läheks edasi Werincke alale, et kirjasõnas aru saada, see tee iseenesest on olemas. Ja Wernike alalt kaarkimbu alalt Broca alale ja sealt formeerub kõne neuraalne kujund. On võimalik ka, et 2) erutus ei lähe Wernicke alale, vaid läheb kohe kaarkibu alalt Broca alale. Mõningad mõisted: Aleksia - Lugemise häire. Sellel pole konkreetset keskust, aga on seotud rohkem sensoorse afaasiaga. Agraafia kirjutamise häire. See on seotud rohkem motoorse afaasiaga. Akalkulia arvutamise häire. Kõnekeskus on enamikel inimestel vasakul pool. Kui rääkival lapsel tekib aju vasaku
esmasesse nägemiskeskusesse (Brodmani 17. Väli) ja sealt naabruses olevatele 18 ja 19 väljale, mis on ka nägemiskeskuse väljad. Edasi läheb erutus naabruses olevatele nurkkääru rakkudele (39. Brodmani väljas) ja siis on kaks varijanti, kuidas erutus edasi läheb. 1) hädavajalik, et erutus läheks edasi Werincke alale, et kirjasõnas aru saada, see tee iseenesest on olemas. Ja Wernike alalt kaarkimbu alalt Broca alale ja sealt formeerub kõne neuraalne kujund. On võimalik ka, et 2) erutus ei lähe Wernicke alale, vaid läheb kohe kaarkibu alalt Broca alale. Mõningad mõisted: Aleksia - Lugemise häire. Sellel pole konkreetset keskust, aga on seotud rohkem sensoorse afaasiaga. Agraafia kirjutamise häire. See on seotud rohkem motoorse afaasiaga. Akalkulia arvutamise häire. 7.loeng
• 19.saj. uuriti kõnet ajukahjustusega patsientidelseostati lahanguleid+kliinik Tulemused • 20.saj.-l uuriti terveid ja haigeid • Kõige täpsemaid vastuseid andis kontrollgrupp, siis anoomiaga, Broca afaasiaga ja lõpuks – Wada test, Wernike afaasiaga patsiendid – aju morfoloogia uurimine (KT, MRT) • Kõik osalised said paremini hakkama nimisõnade nimetamisega – aju funktsioonide uurimine (fMRT, PET SPECT) • Kõige raskem oli piltide nimetamine – neuropsühholoogilised testid • Võime sõnu lugeda ja järele hääldada oli kontrollidel ja anoomiaga pt
annaabi.ee 
