aastate jooksul teeb kunstnik märkimisväärseid edusamme professionaalsete oskuste alal. Tema joonekäsitlus hakkab omandama arstlikku ilmet- omapärast kergust kindlust ja väljendusrikkust. Ta pälvis ``Pallase`` kooli ühe andekama õpilase kuulsuse. Selle kooli õpetajaskond ja kaasõpilased kogusid toetussumma, et saata Wiiralt välismaale. Ta jätkas õpinguid 1922- 1923 ´´Pallase`` stipendiaadina Dresdeni KA-s skulptuurierialal ja täiendas end graafika alal, töötas ühtlasi P. Wenzeli vasetrükikojas. Paralleelselt skulptuuriga tegeles Wiiralt seal ka joonistamise, estampgraafika ja litograafiaga . Aastal 1923 pöördus ta tagasi ``Pallasesse`` ning lõpetas 1924 graafiku ja kujurina. Ta oli 1924- 1925 samas graafikaõppejõud. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis. . Eduard Wiiralti looming
temast oleks saanud hea skulptor. A.Starkopfi ateljees "Pallases"1921. Vasakult paremale: J.Genss, A.Starkapf, J.Grünberg(?), tundmatu, E.Viiralt, A.Vabbe. 19221923 jätkas Wiiralt "Pallase" stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Paralleelselt skulptuuriga tegeles Wiiralt seal ka joonistamise, estampgraafika ja litograafiaga. Mõnda aega töötas ta Paul Wenzeli vasetrükikojas, täiendades end sügavtrükitehnika alal. E. Viiralti ärasaatmine Dresdenisse "Pallases" märtsis1922. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 19231925 illustreeris Wiiralt J. Jaigi "Võrumaa jutud", 1925 J. Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 E.Tennmanni usuõpetuse lugemikud ning 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur".
Verismi mõju tema loomingule toimis 1930. aastate alguseni välja. Ometi ei tule viimast liiga sügavaks pidada. Saksa tegelikkust vaatas ta ikkagi võõraste, kainemate ja iroonilisemate silmadega. Näib, et Dresdenis kogetu settis pikkamööda ja kandis alles Pariisis läbitunnetatuimaid, küpsemaid vilju. Viiralt sõitis Dresdenisse esmajoones õppimise kavatsusega ning tundis juba 1923.aastal, et on siinsed võimalused põhiliselt ammendanud. Mõnda aega töötas ta Paul Wenzeli vasetrükikojas, täiendades end sügavtrükitehnikate alal. Dresdenis avastas ta enda jaoks litograafia, mis sobis ekspressionistliku väljenduslaadiga, võimaldas pateetilist tumedust, jõulist vormi. Selles tehnikas lõi Viiralt Dresdeni eeslinnade vaateid, portreid, kompositsioone. Eriti aga väärivad märkimist litod loomadest, kes teda kütkestasid Dresdeni loomaaias. Huvi eksootiliste loomade vastu taaselustub 1930.aastate teisel poolel Pariisis. 1923
toetada ega aidata, ei tohi teha kahju Tartu piiskopile, 4) Igavene rahu, kui tuleb tüli siis tuleb see lahendada läbi õiguse, mitte sõdimise kaudu, 5) Ei tohi varanduslikult kahju teha. Tartu piiskop Dietrich Damerowi tegevus- Tartu piiskop Dietrich Damerow ei nõustunud Saksa ordu ülemvõimuga Liivimaal. Orduvastase leeri juhi roll langes Dietrich Damerowile, kes kasutas toetuse otsimiseks ära oma Praha-aegadel loodud sidemeid. Damerow otsis toetust Wenzeli õemehelt ja inglismaa kuningalt Richard II'lt. Liitlaskonda kuulusid ka vitaalivennad ehk Läänemere mereröövlid, kes on sõdinud Taani kuninga ja Saksa ordu vastu. Damerowi toetuseks saabus Mecklenburg- Stargardi hertsogi poeg Albrecht. Dietrich Damerow ei suutnud oma kava realiseerida. Damerow suutis luua ordu vastase koalitsiooni, kuid nõrgaks lüliks osutus Leedu suurvürst, kes sõlmis 1396. aastal Saksa orduga vaherahu. Liivimaa ordumeister oma
annaabi.ee 
