Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"wenlocki" - 5 õppematerjali

Vanaaegkond ehk Paleosoikum
6
pptx

Vanaaegkond ehk Paleosoikum

ajastu. Silur kuulub Paleosoikumi aegkonda ja Fanerosoikumi eooni. Siluri alguseks loetakse Ordoviitsiumi­siluri väljasuremist, mille käigus suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest. Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Toimus selgroogsete kiire evolutsioon, tekkisid primitiivsed kalad. Taimed ja lülijalgsed asutasid maismaa. Silur jaguneb ajastikuks: Llandovery, Wenlocki, Ludlow' ja Pidoli. Llandovery ajastik kestis vahemikus 443,4 ± 1,5 kuni 433,4 ± 0,8 miljonit aastat tagasi. Wenlocki ajastik kestis vahemikus 433,4 ± 0,8 kuni 427,4 ± 0,5 miljonit aastat tagasi Ludlow' ajastik algas 427,4 ± 0,5 miljonit aastat tagasi ning lõppes 427,4 ± 0,5 kuni 423,0 ± 2,3 miljonit aastat tagasi.ö Pidoli ajastik on periood, mis kestis vahemikus 423,0 ± 2,3 kuni 419,2 ± 3,2 miljonit aastat tagasi. Aitäh kuulamast!

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Vanaaegkond ehk Paleosoikum
12
pptx

Vanaaegkond ehk Paleosoikum

aegkonda ja Fanerosoikumi eooni.  Siluri alguseks loetakse Ordoviitsiumi–siluri väljasuremist, mille käigus suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest.  Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid.  Soojades meredes tekkisid korallrifid.  Toimus selgroogsete kiire evolutsioon, tekkisid primitiivsed kalad.  Taimed ja lülijalgsed asutasid maismaa.  Silur jaguneb ajastikuks: Llandovery, Wenlocki, Ludlow' ja Přidoli.  Llandovery ajastik kestis vahemikus 443,4 ± 1,5 kuni 433,4 ± 0,8 miljonit aastat tagasi.  Wenlocki ajastik kestis vahemikus 433,4 ± 0,8 kuni 427,4 ± 0,5 miljonit aastat tagasi  Ludlow' ajastik algas 427,4 ± 0,5 miljonit aastat tagasi ning lõppes 427,4 ± 0,5 kuni 423,0 ± 2,3 miljonit aastat tagasi.ö  Přidoli ajastik on periood, mis kestis vahemikus 423,0 ± 2,3 kuni 419,2 ± 3,2 miljonit aastat tagasi. Aitäh kuulamast!

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Spoordiajalugu 3-KT
5
docx

Spoordiajalugu 3. KT

 Berliini OM 27. Olümpiatuli põles esmakordselt aastal 1928  Antverpeni OM  Amsterdami OM  Berliini OM 34.Pariisi olümpiamängudel oli naistel kavas:  Võimlemine ja tennis  Tennis ja golf  Ujumine ja võimlemine SuveOM ja talve OM 35. Õppeasutus, kus hakati esimesena viljelema mängulist ja sportlikku kehalist kasvatust oli  Cambridge’i ülikool  Sandhurst’i Sõjaväeakademia  Rugby kolledž 36. Tänaseni kestavad Wenlocki olümpiamängude traditsiooni algataja oli  William Penny Brooks  Richard Chandler  Robert Dover 37. Olümpialipp heisati esmakordselt aastal 1920  Ateena OM-l  Pariisi OM-l  Antverpeni OM-l 38. Olümpiatule süütamise rituaal viiakse Olümpias läbi alates aastal 1936  Ateena OM-st  Amsterdami OM-st  Berliini OM-st

Ajalugu → Spordiajalugu
13 allalaadimist
Spordiajaloo konspekt
29
docx

Spordiajaloo konspekt

Spordimängud (olümpiamängud) Inglismaal: 19. saj. teisel poolel hakkas olümpialiikumine Inglismaal laienema. Liverpoolis (1862), Lancasteris (1865), Londonis esimesed rahvuslikud (1866) jne. Cotswoldi om: Algatas 1612. aastal aadlik R. Dover. Toimusid igal aastal nelipühade nädala neljapäeval ja reedel. Kavas olid hobuste võiduajamine, jänesejaht, maadlus, võidujooks, rahvamängud ja ­tantsud. Avatud kõigi ühiskonnakihtide esindajatele. Wenlocki om: Algatas dr. W.P. Brookes, kes arstina tajus kehaliste harjutuste olulisust tervisele ja propageeris seda. Esimesed mängud 1850. a oktoobris. Toimuvad igal aastal. Kavas olid: kriket, jalgpall, kaugus- ja kõrgushüpe, 50 jardi ühel jalal hüpped, võidujooksud, hiljema ka aritmeetikatundmine, kudumine ja deklameerimine jms. Kaasaegse spordiliikumise sünd sport- mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus. harta ,,olümpiaharta" ­ 1832. a

Ajalugu → Spordiajalugu
39 allalaadimist
Konspekt 2009 geoloogia
25
doc

Konspekt 2009 geoloogia

6 Need lubavad oletada, et Siluri ajastu teisel poolele hakkas tekkima algeline hõre maismaataimestik, mis koosnes primitiivsetest eostaimedest ­ ürgraigaste esindajatest. Ladestu kivimid Silur grupeeritakse neljaks ladestikuks: Llandovery, Wenlock, Ludlow, Pridoli. Tavakohaselt on Eestis kasutatud jaotamist Alam- ja Ülem-Siluriks: esimene haarab Llandovery ja Wenlocki, teine Ludlow ja Pridoli. See jaotus pole enam rahvusvaheliselt aktsepteeritud. Siluris kattis Eesti ala madal meri, mis sügavnes tänapäevase Poola keskosa suunas. Korduvaid merevee taseme tõuse ja languseid peegeldavad läbilõigetes vahelduvad sügavamaveelise tekkega savikivimid (merglid, savid) ja rannalähedasema tekkega lubja- ja dolokivid. Alam-Silur (Llandovery, Wenlock) ­ vahelduvad savikivimid (savi ja mergel) lubja- ja dolokividega ning rifilubjakivi.

Geograafia → Geoloogia
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun