peab valitsema diktatuur või väljavalitud revolutsionääride vandenõu tulemusena. Etienne Cabet propageeris uue ühiskonna kehtestamist rahulikul teel, valitsemisvormiks peaks saama vabariik, kus kõik on vabad ja võrdsed. Kommunismi loomusele vastas tema arvates kõige enam suurlinnaline eluviis. 1840.aastatel avaldati teooriaid, mille järgi uue ühiskonna loomisel tuleb lähtuda teadusest tekkisid teadusliku kommunismi ideed. Wilhelm Weitlingi arvates alustab revolutsiooni kaltsakproletariaat, kellel pole midagi kaotada; revolutsioon algab stiihilise ülestõusuna partisanisõja vormis, vägivald on seejuures paratamatu. Saksa mõtlejad Karl Marx ja Friedrich Engels panid aluse marksismi teooriale. Marksismi teooria kohaselt jaguneb ühiskond vastandlikesse klassidesse. On 5 ühiskondlik-majanduslikku formatsiooni: 1) ürgkogukondlik kord, mil puudus veel klassidesse jagunemine 2) orjandus (orjapidajad ja orjad)
Kirikust saanud üks mõisnike plaanide elluviimise mehanisme. Üks osa talupoja koormisest oli kirikule töö tegemine. Jah.. ma kritiseeriks kah seda. Pask missugune. Tröösti asemel kihutati talupoeg tööd tegema. See joon on ka läbiv Vilde tekstides. Samuti ka see, et kirikuõpetajat on üsna negatiivselt kirjeldatud: nt silmakirjalik (E. P. Särgeva), ülbe, kõrk ja arrogantne. Särgeva ,,Paised" kirjeldab kirikuõpetajat, Weitlingi. Tihtipeale on kirikuõpetajad üsna paksud, see viitab sellele, et nad elavad rikkat, toidulaud on rikkalik jne. Ka selle välisküljega tahetakse kriitilist suhtumist väljendada ja esitada. Vilde jutustus ,,Nende poeg": allusioonid jumala pojale. Jutus on eit ja taat, küla, nad lähevad hommikul vara kihelkonna keskusesse, et minna kirikusse, sest nende poeg peab seal jutlust, ema ja isa on väga uhked ja lähevad seda jutlust esimest korda kuulama
Suurbritannia Combination Acts ja esimesed legaliseerivad sammud). Streigid - üldtrend Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias (Londoni dokitööliste streik 1889, New Unionism), nende iseloom. Sotsialistliku liikumise kaks etappi: 1) utopistid (Robert Owen - New Lanark ja "Uus harmoonia", Franēois-Noėl Babeuf, Henri de Saint-Simon, Charles Fourier). 2) Karl Marx ja Friedrich Engels, "Kommunistliku Partei manifest" ja W. Weitlingi „Õiglaste Liit“, Neue Rheinische Zeitung, emigreerumine Inglismaale, "Das Kapital", Marxi seisukohad ja teoreetilised mõjutajad (Feuerbach, Saint-Simon, Augustin Thierry, Babeuf, Hegel). Kommunismi eesmärk. Rahvusvaheline Tööliste Ühing ehk Esimene Internatsionaal, Teine Internatsionaal. 8- tunnilise tööpäeva nõue, 1. mai (Chicago Haymarket afäär), naistepäev. Sotsialistliku parteide juhid Euroopas (Jules Guesde, Jean Jaurčs, Karl Liebknecht, A. Bebel, Filippo Turati)
kirjutama. Ta soovis teaduste tehnoloogiat mobiliseeruda ühiskonna jaoks. Tema jaoks oli ajaloo areng mõistuse areng ning et ühiskonda peaksid valitsema ainult eksperdid. Tema riigikapitalismi idee oli sotsialistlik, inimesed peaksid töötama. Eraomand siiski lubatud. Nägi oma riigikapitalismi plaanimajanduses. Teda peetakse autoriks, kellelt marksistid võtsid hiljem üle plaanimajanduse idee. 2) Karl Marx ja Friedrich Engels, "Kommunistliku Partei manifest" ja W. Weitlingi ,,Õiglaste Liit", Teine etapp pärast 1848 a peale Marxi ja Engelsi manifesti. Karl Marx (1818 1883) Engelsi hea sõber. Ei Marx ega Engels polnud töölisklassi esindajad. Marx pärines jõukast juudiperest, ta isa oli protestalik jurist. Marxist pidi samuti jurist saama, kuid Berliinis hakkasid teda tõmbama boheemlaslikud ringkonnad. Marx sai doktoriks ning soovis hakata tegema karjääri, kuid oli oma kirjutustega saanud külge halva kuulduse ning teda ei lastud karjääri tegema.
annaabi.ee 
