vanemate lapsed ei pruugi nii silmapaistvad olla seadus kehtib tänapäeval küll natuke teisel kujul ja kontekstis) ning kõukude (eellaste) pärandumise seaduse, mis pidanuks näitama, kui palju (tunnuseid) laps pärib vanemailt, vanavanemailt jne. Galton lõi õpetuse stirp'idest (Piiper kasutab siinkohal mõistet ,,juurikas"), mis sisuliselt tähendab pärilikkusosakeste jagamist muutuvateks ja muutumatuteks viimased oleksid juba konkreetsemalt äratuntavad A. Weismanni õpetuses. Kaasaegse geneetikateaduseni jõuti läbi taimede hübriidimise (eksperimentaalne ristamine läbi kunstliku tolmendamise). (Need ristandid olid teinekord elujõuetud, mis omakorda toetas teooriaid, mis nn rasside segunemist eitasid Gobineau, Hitler, jt). Gregor Mendelit (1822-1884) peetakse tänapäeva geneetika loojakas. Ka tema jõudis oma avastuseni läbi hübridiseerimise (tal oli ka eelkäijaid). Mendel tegi ja avaldas oma töö juba 19
1870-90ndatel aastatel arenes mikroskoopia ja histotehnika täiustamise tõttu suurte hüpetega tsütoloogia. Avastati kromosoomid, kirjeldati rakujagunemise protsesse mitoosil ja meioosil. Nende ja mõnede muude avastuste, nii eksperimentaalsete kui ka teoreetiliste arenduste baasil hakkasid juurduma uued kujutlused organismide individuaalsest arengust ja pärilikkusest. Geneetika arengu suhtes oli neist uutest seisukohtadest tähtsaim A. Weismanni teooria. Tema tähtsaim teooria käsitleb idu- ja somatoplasma eristamist. Iduplasma (sugurakkude kromosoomides paiknev) on põlvkonniti pidev (aga muutumis- ja evolutsioneerumisvõimeline). Keharakkude somatoplasma areneb indiviidi arengus iduplasma juhtsignaalide ja keskkonnateguritr toimel, kuid ei mõjuta iduplasmat. See käsitlus on mendelliku geneetika mõistes esimesi genotüübi ja fenotüübi lahutamisi. 1.7
Geneetilise info koodiüksuseks on kolmest nukleotiidipaarist koosnev koodon(triplet).Esimesteks teadlasteks 1954 Gamow ja Crick avaldasid hüpoteese geneetilise koodi olemasolust.Iga nukleotiid kuulub korraga kahte koodiüksusesse- koodonisse.Crick--pidev kattumatu koodi idee--koodoniteks on järjestikused nukleotiidide tripletid, mis omavahel ei kattu. 41.GEEN,GEENIDE KATKENDLIKKUS,INTRONID JA EKSONID.1934.aastal oletas T. H. Morgan, et õige on Weismanni pakutud teine variant: ehkki kõikides rakkudes (mõne üksiku erandiga) on täpselt samasugused geenid, aktiveeruvad eri tüüpi rakkudes eri geenikombinatsioonid. Erinevaid geene aktiveerivad kõige mitmekesisemad väljastpoolt rakku tulevad signaalid. Igas rakus (mõne üksiku erandiga) on olemas rakutuum, rakutuumas asub genoom - organismi DNA täielik komplekt, mis on koondatud kromosoomidesse lineaarses järjestuses. Geeni võib
jõudsid need rühmad pahatihti pigem vanglatesse...) 43 Totalitaarsetele ühiskondadele oli omane töökultus. See viib vaba aja ja ratsionaliseerimise (taylorism) juurde. Bolsevistlik keskkond suutis teadusdiskussioonidki muuta repressiivseiks. Vaen nn mendelistlik-morganistlik-veismanistliku geneetika vastu iseloomustas ametlikku nõukogude loodusteadust 1930.-1950. aastail. A. Weismanni (avastas, et pärilikkusaine asetseb kromosoomides, mitte kogu rakus, resp. organismis) süüdistati, et tolle teooria seisab idealistlikel alustel: ,,on ju ,,pärilikkuseaine" müstilise, tunnetamatu, mitteesemelise iseloomuga, mida tunnistavad ka veismanistid ise, ja see viib tema tekkimise seletamisele üleloomulike põhjustega". Vulgaar-materialistidest bolsevikele oli selline lähenemine muidugi vastuvõetamatu. Materialistlikku maailmapilti toetas darvinism
annaabi.ee 
