diktatuur ja demokraatia. Sõna demokraatia tuleb kahest kreekakeelsest sõnast: demos, mis tähendab rahvast ning teisest sõnast ehk kratos mis tähendab võimu. Seega tuleb kokku demokraatia ehk rahvavõim. Sõna diktatuur tähendab, aga seda, et võim kuulub ühele inimesele. Kui rääkida riikidest, kus säilis demokraatia peale Vabadussõda siis tuntuim on kindlasti Saksamaa, demokraatia kuulutati riigis välja 1919. aastal Weinmari linnas Saksa Rahvuskogu poolt välja töötatud põhiseaduse alusel. Paljudes riikides oli ennem demokraatia, kuna pärast 1. maailmasõda tõi see paljudele kodanikele uusi õigusi. Üks suurimaid muutusi mis sellega kaasnes, oli kindlasti see, et valima lubati kõik mehed alates 21. eluaastast ja muidugi oli suur muutus ka see, et ka naistele anti valimis õigus, seega ei olnud paljude riikide inimesed sellega nõus, et kehtestataks diktatuurid.
salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda. Fasism Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Adolf Hitler)- maailmasõja tulemuste ja Weinmari vabariigiga rahulolematud. Katse võimu haarata,vangis- lubas tühistada Versailles' rahu ja teised ahistavad lepingud, laiendada Saksa pindala, kõrvaldada dem, kommunismi, juutluse, Aarja rass on kõrgeim. Ainus vastane kommunismile oli natsism- populaarsus, valimistel suurim saadikurühm. Peatamine: Sotside ja kommunistide koostöö. 1933 Hitler kantsleriks, oli algselt põhiseaduseraamides. Peagi kogu võim tema käes, asus piirama demokraat
Teine maailmasõda Koostas: Ergo Raig Klass: 9.a Kool: TKoG Juhendaja: Mart Kand Põhjused · On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weinmari vabariik ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. · Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu
annaabi.ee 
