Tegelased: L.Koidula- isamaaluule, Jannsen- I üldlaulupidu, ajaleht ,,Perno postimees"; Jakobson- ,,Skala"(1878), isamaalised kõned- Hurt, Eesti kirjameeste selts EkmS, Vanemuise laulu ja mänguselts, Eesti teatri sünd, Aleksandrikool 4. I Üldlaulupidu: 1869.a 18-20juuni Tartus, pärisorjuse kaotamise 50.aastapäev. Ametlik korraldaja oli Vanemuine, eesotsas Jannsen. Laulupeo repertuaarikogumik ,,Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Lauld, Tarto Wannemuine seltsist wäljaantud". Peokavas oli 15 ilmalikke ja 12 vaimulikku laulu, suurem osa saksa heliloojatelt eesti keelsete tekstidega laulud, 2 soome laulu (ka F.Paciuse nüüdne hümn), eesti lauludest 2: A.Saebelmann -Kunileiu ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" sõnad L.Koidula. Osales 882 lauljat ja 56 pillimeest kõikjalt Eestist va Saaremaalt. Koore juhendasid Jannsen ja A.Saebelmann ning puhkpillikoori D.O Wirkhaus. 5. Cimze seminar
vastutöötamise tõttu jäi asjaajamine venima ning luba saadi alles 1869. a veebruaris. Sellele vaatamata hakati juba varakult repertuaari otsima. Ilmaliku kontserdi kavva taheti leida rahvuslikku vaimu õhutavaid laule. Kuna just sel perioodil tihenesid sidemed Soomega, kus juba 19. saj keskel oli hakatud koguma rahvaviise, sattusid Soomes ilmunud laulukogumikud Koidula, Jannseni ja Jakobsoni vahendusel Eestisse. Laulupeo repertuaarikogumik 'Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud. Tarto Wannemuine seltsist wäljaantud.' ilmus trükis alles 1869. a mai algul. Peokavas oli 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Suurem osa kavast pärines saksa heliloojatelt, kuid ettekandele tuli ka kaks soome laulu: Frederick Paciuse 'Mu isamaa, mu õnn ja rõõm' (Jannseni sõnadega) ja Karl Collani 'Mu meeles seisab alati mu hiilgav isamaa' (Lydia Koidula tekst). Laulupidu toimus 1869. a Tartus 18-20 juunil. Osalejaid oli kõikjalt Eestis peale Saaremaa, kokku 822 lauljat ja 56 pillimest
Koos saksaheliloojate Juba tunduvalt varem oli Jannsenteinud esimesedomapoolsedkatsed soetada kirjutatud lauludegam6.iutasidneed meie esimeselaulupeo repertuaari. rahvale m6istetavat laulurepertuaari. 1845. aastal ilmus tema kogumik "sioni- Laulupeo repertuaarikogumik"Eestirahwa50-aastase Jubelipiddo-Laulud.Tarto Laulo-Kannel" (jirgmised viljaanded 1853 ja 1850). Seesisaldastihtsaid rahvalik- 'Wannemuine seltsistwdljaantud." ilmus triikis alles 1869. aastamai algul. Peokavas ke laule, mille kohta Jannsenisemdrkis, et neid v6ib laulda igal ajal .fa igaskohas. oli 15 ilmalikku (seaihulgastsaaririigi htimn) ja 12 vaimulikku laulu. Suurem osa
Kangelased ehk Kaleviidid: Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Viboane (kõik Kalevala); Koit ja Hämarik; Kalev oma abikaasaga Kangelaste järeltulijad: Kalevipoeg (Kalevide, ka Sohni); Endel, Ilmarine poeg; Juta, Vanemuise tütar Hiiud: nõid oma kolme lapsega; metsa-, vee-, maa- ja õhuvaimud (algjad, maa-alused, hännad jms) Põrgu: kurat oma käsilastega Faehlmann tutvustas eesti laulujumalat Wannemunne (hiljem Wannemuine) 1838. aastal Õpetatud Eesti Seltsis. 1840. aastate teisel poolel, mõni aeg pärast suhtlemist Elias Lönnrotiga Tartus, lisas Faehlmann laulujumalale kaaskonna (Ilmarine, Lämmeküne, Wibboane), kelle nimed meenutasid «Kalevala» tegelasi. #kalevala #liar #teguonrahvasuustpärit tegeleaste ja lugudega, mille ta üles korjas #liar "butgood work" Algusest peale väitis Faehlmann, et tema lood Vanemuisest jt. pärinevad rahvasuust, mis võimaldas tal
annaabi.ee 
