koolid, mis tähendab, et õpilased ei pea tegema spetsiaalsed eksamit sinna minnes. Mõnes kohtades, kohalike omavalitsuste kaudu töötavad ,,valimist" süsteemi. Seal ei ole riiklikud süsteemi aga enamus ühendriikides on kohustuslik haridus alates viiest kuni kuueteistkümnenda eluaastani. Seal on kaksteist ,,klassid"; algkool (1´st kuni 8´ni klass); keskkool (9´st kuni 12´ni klass). Mõnedes ühendriikides on ,,juunior kesk" koolid (7´st kuni 9´ni klass) Inglismaal ja Walesil on riiklik õppekava (Sotimaal on enda oma) ja õpilased peavad õppima põhi aineid nagu matemaatika, inglise keel ja teadus. Neljateistkümnendal aastal, õpilased saavad õppida vabatahtlikud aineid. Kuueteistkümnendal aastal, õpilased spetsialiseeruvad ja valivad 3 või 4 aineid. Seal ei ole riiklikud õppekava aga enamus ühendriikides põhi ained on kohustuslikud. Õpilased saavad ka valida valikuid või ,,valikaineid". Mõned kõige
katoliiklikuks vähemuseks. Kas inglased või britid? Inglastest rääkides mõistetakse tavaliselt nende all sageli kõiki Ühendkuningriigi elanikke. Tegelikult tuleks öelda britid. Inglased moodustavad ainult kõige tihedamalt asustatud piirkonna- Inglismaa- elanikkonna. Riigi teised osad on Wales, kus räägitakse veel oma põlist kõmri keelt; kõrge rahvusteadvusega Sotimaa ja väljaspool Suurbritanniat asuv Põhja-Iirimaa. Walesil, Sotimaal a Põhja-Iirimaal on oma autonoomne valitsus- need osalevad iseseisvana rahvusvahelistel võistlustel. INGLISMAA Pindala: 130 360 km2 Rahvaarv: 48 378 000 Pealinn: London SOTIMAA Pindala: 78 769 km2 Rahvaarv: 5 111 000 Pealinn: Edinburgh WALES Pindala: 20 767 km2 Rahvaarv: 2 898 000 Pealinn: Cardiff PÕHJA-IIRIMAA Pindala: 14 121 km2 Rahvaarv: 1 610 000 Pealinn: Belfast Suurimad linnad (elanike arv, sulgudes koos linnastuga) 1. London- 3 205 000 (7 620 000) 2
Portugal - Assoorid, Madeira; Prantsusmaa - Korsika; Soome - Ahvenamaa; Taani - Fääri saared, Gröönimaa. Rahvuslik-kultuurilised põhjused on järjest süvenevate konföderatiivsete tendentside toitjaks ka Belgias, kus eriti viimastel aastatel toimub kolme ajaloolise rahvuskogukonna selge piiritlemine. Osundatud regioonidel on reeglina oma valitav esinduskogu (seda polnud senini näiteks aga Šotimaal ja Walesil, kes alles 1997. aastast said piiratud pädevusega parlamendi), oma eelarve ja maksustamisõigus, samuti oma haldusaparaat. Tähelepanuväärseim õigus on saata oma eriõigustega esindaja metropoli parlamenti, kes võib seal erikorras esindada sellise regiooni huve. 1.2. Kohahaldus Hispaanias, Inglismaal, Itaalias, Kreekas, Prantsusmaal ja Saksa LV-s on 2-tasandiline kohahaldus, teistes 1-vahetasandi haldussüsteem. Iseloomulik, et pea kõikjal on nende tasandite pädevus rangelt
annaabi.ee 
