kalduvuste kui ka religioossete elamuste arengut. Esimene waldorfkool asutati 1919. aastal Stuttgarti lähedal Waldorf-Astoria AS direktori palvel luua ettevõtte töötajate lastele kool. Uue kooli aluseks võeti inimese arengu seadused ja tingimused, mis ühised kõikidele lastele kogu nende individuaalse erinevuse juures. Waldorfkool võimaldab üldhariduse, eristamata õpilasi vaadete, andekuse, soo ja usutunnistuse järgi. Eestis on 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiendkoolituskeskus (seminar). Waldorfkooli õppekava põhineb akadeemiliste, kunsti- ja tegevusainete tasakaalul. Ühtviisi tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist. Waldorf-pedagoogika põhiidee Steineri-pedagoogika käsitluses on inimene hingeliskehalisusele lisakas ka vaimne olend. Inimese vaimne tuum on indiviidi ainulaadsuse aluseks, seega pole indiviid üksnes
Lisaks toimuvad nn. põhitunnid, sest oskusi on vaja lihvida ning kordamistega on lihtsam meelde jätta. Need toimuvad iganädalaselt. Põhitundideks on: võõrkeeled, mida koolis hakatakse juba esimesest klassist õpetama eurütmia ja võimlemine tööõpetus ja käsitöö muusika, maalimine ja joonistamine ( Gustavson 2004). 5 Hetke seisuga tegutseb Eestis 7 Waldorfkooli ja 8 Waldorflasteaeda või mängurühma. Neid võib pidada ,,piirkonnata" koolideks ja lasteaedadeks, kuna neis õpib õpilasi suhteliselt paljudest erinevatest omavalitsustest. Eesti Waldorfkoolid on reeglina laste arvu poolest väikesed üldharidust andvad erakoolid. Need ei tee laste vastuvõtmisel vahet lapse soo, rahvuse, usu, õpivõimekuse või vanemate majandusliku seisu alusel. Waldorfkoolide eesmärgiks ei ole kasumi teenimine, vastupidi, nende asutuste pidajateks on mittetulundusühingud.
Küsimuseks on vaid see, kuidas seda hästi ja ka Eestile kohaselt edasi anda. Sel põhjusel käesoleva bakalaureusetöö uuringud ja metoodiline materjal valmisidki. Et metoodilist materjali luua, tutvuti esmalt temaatilise kirjandusega, seejärel viidi läbi empiiriline uurimus I. Selleks külastati kolme Euroopa ökoküla (Damanhur, Tamera ja Sieben Linden) ning nende lasteaedu. Võrdlevalt uuriti kolme organisatsiooni Eestist: Rosma waldorflasteaeda, Lilleoru ökokogukonda ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühma viidi kõikjal läbi vaatlused ja struktureerimataintervjuud. Ökokülade külastamine valiti põhjusel, et ökokülade praktikad jätkusuutliku eluviisi uurimisel ning praktikasse rakendamisel on olnud väga edukad ning saanud tunnustuse osaliseks ka mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide poolt (nt ÜRO). Empiirilises uurimuse I kokkuvõtlikud järeldused olid:
annaabi.ee 
