See, et need teoreemid võivad pärineda Thaleselt, on vähem kaheldav, kui päris "Thalese teoreem". Kuuendaks konkreetseks geomeetriliseks saavutuseks on paljukiidetud püramiidide kõrguse mõõtmine. Thales joonistas ringi sisse täisnurkse kolmnurga. Babüloonia ja Egiptuse preestritele oli see teada, kuid Hellasele oli see avastuseks. Põhimõtteliselt uus seisnes selles, et juba Thales hakkas matemaatikat õpetama mitte ainult empiirilises, vaid ka abstraktses vormis. Van der Waerden arvab, et Eudemose tunnistustesse tuleb suhtuda täie tõsidusega ning et nimelt Thales võttis babüloonlaste ja egiptlaste saavutustele tuginedes matemaatikas kasutusele tõestused, andes sellele teadusele loogilise struktuuri. Kaupmees Thales Mileetosest on teadusliku matemaatika tähtsaim eelkäija. Ta hakkas esimesena harrastama matemaatikat mitte ainult omamoodi toiduretseptide koguna, vaid süstemaatiliselt korrastatud teadusena, kuigi ta seda arusaama veel täielikult ei realiseerimud
teoreem" (Diog. Laert. I 24j). Kuuendaks konkreetseks geomeetriliseks saavutuseks on paljukiidetud püramiidide kõrguse mõõtmine. Thales joonistas ringi sisse täisnurkse kolmnurga. Babüloonia ja Egiptuse preestritele oli see teada, kuid Hellasele oli see avastuseks. Põhimõtteliselt uus seisnes selles, et juba Thales hakkas matemaatikat õpetama mitte ainult empiirilises, vaid ka abstraktses vormis. Van der Waerden arvab, et Eudemose tunnistustesse tuleb suhtuda täie tõsidusega ning et nimelt Thales võttis babüloonlaste ja egiptlaste saavutustele tuginedes matemaatikas kasutusele tõestused, andes sellele teadusele loogilise struktuuri. Kaupmees Thales Mileetosest on teadusliku matemaatika tähtsaim eelkäija. Ta hakkas esimesena harrastama matemaatikat mitte ainult omamoodi toiduretseptide koguna, vaid süstemaatiliselt korrastatud teadusena, kuigi ta seda arusaama veel täielikult ei realiseerimud
Tema ,,Geograafia käsiraamatu" populaarsust iseloomustab kasvõi seegi fakt, et kuni kaheksateistkümnenda sajandini ilmus sellest ligi 50 trükki. Ptolemaiose maine pole aga alati nii puhas olnud. Uuemal ajal hakati teda süüdistama justkui oleks ta ilma omapoolse panuseta esitanud vaid teiste kogutud andmeid ja teadmisi. Esimesena tegi seda 1817. aastal prantsuse astronoom ja matemaatik Jean Delambre. Neid samu süüdistusi on korranud ka teadlased R.R. Newton ja B.L. van der Waerden. Teadmised Ptolemaiose ümber on ähmased. Tema elust teatakse väga vähe ning needki teadmised oleks olemata, kui Teeba lähistelt poleks leitud üht papüürust, mida oli kasutatud kassimuumiate pakkimiseks. Siiski peab tõdema, et needki napid andmed on väheusutavad. Araablased on kirjeldanud Ptolemaiose välimust, aga mitte iseloomu. Ptolemaiose ,,Geograafia"
annaabi.ee 
