Need omakorda saavad alguse võrsumissõlmest. Võrsumissõlm paikneb 1…2 cm sügavusel. Võrsumissõlm on taimel väga oluline organ, selle viga saamisel taim hukkub. Võrsumise lõpuks on ühest külvatud seemnest kujunenud puhmik. Uued võrsed võivad hakata kasvama külgvõrse alusel moodustunud sõlmedest. Kõrsumise ja loomise faasis võivad jätkuda ka järelvõrsed/hilisvõrsed. Faasi lõpupoole kujuneb võrsumissõlme peal välja ka peaalge. Taime olulised osad võrsumisfaasil Kasutatud kirjandus http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/teraviljakasvatus/kasvufaasid#.Vgl 53fSHST8 https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rsumine
võrsumissõlmest, mis paikneb 1...2 cm sügavusel. Võrsumissõlm on kõrrelistel taimedel väga oluline organ (kui võrsumissõlm saab viga siis taim hukkub). Võrsumise lõpuks on ühest külvatud seemnest kujunenud puhmik. Iga külgvõrse alusel moodustuvad uued sõlmed, kust võivad kasvada uued võrsed. Võrsumine võib jätkuda ka kõrsumise ja loomise faasis (järelvõrsed/hilisvõrsed). Faasi lõpupoole kujuneb võrsumissõlme peal välja ka peaalge. Võrsumisfaas Võrsumine algab +5 oC juures, optimaalne temperatuur on +10...15 oC. Võrsumine oleneb taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist. Oluline on produktiivvõrsumine, taliviljadel areneb välja keskmiselt 3...6 peadkandvat võrset, suviviljadel vähem (odral, kaeral 2...4; suvinisul 1...3).
1. Idanemine - a. nähtamatu idanemine protsess seemne sees; b. nähtav idanemine idu pung ja juured tungivad läbi seemne- ja vilja kesta; 2. Tärkamine alagus 10% tärganud, lõpp 75% tärganud; esimene päris leht on mulla pinnal ja silmale nähtav; 3. Võrsumine võrsumissõlme moodustumine (1-1,5cm sügavusele), kust saavad alguse külgvürsed ja lisajuured; (taliviljad võrsuvad rohkelt); 4. Kõrsumine toimub taimede intensiivne pikkusesse kasv; Odral vahetuses 5. Loomine algab, kui õisik tungib läbi lehetupe ja muutub silmale nähtavaks; 6. Õitsemine viljastumine; 7. Valmimine Idupunga kaitseb sinka e
..- 12°C külma. Sobivate tingimuste korral läbitakse see faas 5...7 päevaga; 2. II karastumisfaas valgus pole siin enam vajalik, kuna temperatuur peab langema alla 0°C. Varuained muutuvad siin faasis lahustuvateks. Sellised taimed taluvad üle 20° C. Rukis läbib selle faasi kiiremini kui nisu. Ka selle faasi läbimiseks kulub keskmiselt aega 5...7 päeva. Karastumise kiirus ja varusüsivesikute hulk sõltub sordist ja kasvutingimustest. Hästikarastunud talirukis talub võrsumissõlme sügavuses -25°C või isegi enam, talinisu mõned kraadid vähem. Kõige tundlikum on selles suhtes talioder. 9. Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. Külviaja valikul tuleb lähtuda kohalikest tingimustest, eelistada pigem varajasemat külvi. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed sügisel jõuavad vegetatsiooniperioodi lõpuks moodustada 2-3 võrset, suudavad arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavaratoitaineid. Optimaalne
taimel välja võrsed ja lisajuured (narmasjuurestik). Need saavad alguse võrsumissõlmest, mis paikneb 1...2 cm sügavusel. Võrsumissõlm on kõrrelistel taimedel väga oluline organ (kui võrsumissõlm saab viga siis taim hukkub). Võrsumise lõpuks on ühest külvatud seemnest kujunenud puhmik. Iga külgvõrse alusel moodustuvad uued sõlmed, kust võivad kasvada uued võrsed. Võrsumine võib jätkuda ka kõrsumise ja loomise faasis (järelvõrsed/hilisvõrsed). Faasi lõpupoole kujuneb võrsumissõlme peal välja ka peaalge. Võrsumine algab +5 °C juures, optimaalne temperatuur on +10...15 °C. Võrsumine oleneb taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist. Oluline on produktiivvõrsumine, taliviljadel areneb välja keskmiselt 3...6 peadkandvat võrset, suviviljadel vähem (odral, kaeral 2...4; suvinisul 1...3).
annaabi.ee 
