Katsesüsteemide puure või mahuteid tuleb kasutamise ajal sobivate ajavahemike järel puhastada ja saneerida. Katsesüsteemiga kokkupuutuvad materjalid ei tohi olla saastunud uuringut mõjutada võival määral. Kahjuritõrjevahendite kasutamine tuleb dokumenteerida. Väliuuringute katsesüsteemid tuleb paigutada selliselt, et katse ajal või eelnevalt kasutatud pestitsiidid ei mõjutaks uuringut. 9. Kuidas iseloomustatakse katse- ja võrdlusaineid? Iga katse- ja võrdlusaine tuleb vastavalt identifitseerida (koodi, CAS-numbri, nimetuse, partii numbri, puhtusastme, koostise, kontsentratsioonide, bioloogiliste parameetrite või muude asjakohaste andmetega). Kui katseaine tarnib uuringu tellija, siis peab olema koostöös labori ja uuringu tellijaga välja töötatud katseaine identsuse tõestamise viis. Iga uuringu korral peavad olema esitatud kasutatavate katse- või võrdlusainete iga partii identifitseerimist võimaldavad andmed. Iga uuringu korral
Detektori tüüp: SAPHIRE UV/VIS detektor Kolonn: MAG 0 (1,6 mm sissediameeter x 150 mm pikkus) Kolonni täidis: Biospher PSI 100 C18, 5m Proovi maht: 20 l Proovi süstimiseks vajalikud parameetrid: Eluent: 30% atsetonitriili, 70% vett ja 0,1% äädikhape vesilahus Standardne voolukiirus: 70 l/min Lainepikkus: 280 nm Saasteainete identifitseerimine: Orgaaniliste ainete identifitseerimine vees on keeruline protseduur. Konkreetset ainet on väga lihtne identifitseerida, kui on olemas autentne võrdlusaine ehk standardaine. Selleks süstitakse vedelikkromatograafi uuritav proov ning standardlahused. Edasi võrreldakse kromatogrammil proovi ja standardlahuste retentsiooniaegu. Retentsiooniaeg on aeg, mis on vajalik ½ aine koguse elueerimiseks kolonnist. Ainete retentsiooniajad on põhimõtteliselt individuaalsed, s.t. et piigi retentsiooniaja järgi saab kindlaks teha aine, mis sellele piigile vastab (joon. 1). Joon. 1. Tüüpiline kromatogramm
Kus H uuritavale ainele vastav piigi kõrgus standardaine kromatogrammil, mõõdetuna piigi maksimumist kuni ekstrapoleeritud baasijooneni, mis on leitud 20 kordsele laiusele poolelt kõrguselt vastavalt baasijoone lõigust arvutatud keskmisest signaalist h- taustamüra amplituud kromatogrammil saadud peale blangi süstimist, arvutatuna teepikkuselt, mis võrdub 5-kordse piigi laiusega poolkõrguselt vastava võrdlusaine kromatogrammilt, võimaluse korral piihi asukohale vastavast piirkonnast. Selleks, et identifitseerida ainet, peab segnaali-müra suhe olema vähemalt 3, selleks, et määrata kvantitatiivset sisaldust, peab signaali-müra olema väh 10. Piigi pindala arvutamine. 1.piigi moodustava kõvera käänupunktidest joonistatkse puutujaid, mis moodustavad kolmnurga. Pindala leitakse kolmnurga valemist: A=wh/2, kus w piigi laiu baasijoonel, h piigi kõrgus. Meetodi viga on 3%. 2
annaabi.ee 
