· Arvutusobjektiks on tarind ehk konstruktsioon · Tarindid peavad olema: piisavalt tugevad, piisavalt jäigad, piisavalt jäigad ehk stabiilsed Tugevus tarindi võime purunemata taluda väliskoormusi ja temperatuuri muutusi Jäikus tarindi võime avaldada vastupanu deformeerimisel välismüjude toimel Stabiilsus võime säilitada (välismõjude mõjutamisel) esialgset tasakaalu. Koormused Tarindile mõjuvad väliskoormused · Alalised koormused · Ajutised koormused · Staatilised koormused · Dünaamilised koormused · Kohtkindel ehk liikumatu koormus · Liikuv koormus (autosild, kraanatee) Tarindite toed Toed jagunevad · Jäigad tõkestab liikumist täielikult (liigendite vahekaugus muutumatu) · Elastsed kujutatakse vedruna Ühesidemeline tugi · Ehk liikuv tugi tõkestatud on vertikaalne liikumine ehk siire (pööre ja ristsuunas liikumine vaba)
15.13. Mis on vahelduvpinge ja pingetsükkel? VP= perioodiliselt muutuv pinge (normaalpinge ja/või nihkepinge ); PT= vahelduvpinge väärtuste hulk ühe koormusperioodi vältel 15.14. Loetlege ja kirjeldage pingetsükli parameetrid! Tähiste selgitus? *väärtuselt suurim ja vähim pinge max , min [Pa]; *keskmine pinge, [Pa]: 15.15. Kirjeldage tüüpilisi pingetsükleid! *sümmeetrilised võnkumised (vibratsioon); *pöörlevad võllid (väliskoormused ja inertskoormused); 15.16. Mis on sümmeetriline pingetsükkel? reversiiv- ehk sümmeetriline tsükkel m = 0 (koormuse suund muutub vastupidiseks, ja selle suurim väärtus mõlemas suunas on sama): 15.17. Mis on ühepoolne pingetsükkel? ühepoolne ehk tuiketsükkel min = 0 (koormus on ühesuunaline ja selle väärtus muutub nullist kuni suurima väärtuseni): 15.18. Loetlege väsimusprao tekkimise võimalikud allikad!
Lattistorud ladustada tasasele pinnale,piut lattidega,mis toetuvad üksteisepeale Rullistorud ladustada euro alusele Suured rullid püsti prussidele,mille nurgad maha hööveldatud või ettenähtud raamis Liitmikke hoida katteall raamil,karbis. El.keevisliitmikke koidma plastkottides Päikese käes värv tuhmib.Ei soovitata üle aasta hoida Terastorud-Kasutatakse kõrgsurve gaasi- ja kaugkütte kuumavee torustikes, kus on ebaühtlase kandevõimega pinnas või dünaamilised väliskoormused. Hea tugevus klass(3,2MPa) ja kuuma kindlus(300c).Puudus korrosioon Valmistatakse õmbluseta(200mm) ja õmblusega(-1600mm)pikki ja spiraalkeevitusega.Ühendatakse el.kaarkeevitusega,gaasikeevitusega,äärikliitega,keermesliitega Betoontorud-Rajatakse reo aj sadevee kanalid ja veevarustuse välistorustikke.Sarrustatud(survevesi) ja sarrustamatta(isevool) otsamuhviga ja muhvita. 4liidet:kummitihend,tsemsntmõrt,siksak kummitihend,silinder muhv torude peal kummiga
valmistamisest või kulumisest tingitud lõtke. Koostatav mutter koosneb liikumatust ja liikuvast osast. Viimast saab piki telge teisaldada ning pärast lõtku kõrvaldamist fikseerida. Laagrid, laagritapid e tugikaelad. Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud detailide suhtes Laagrite klassifikatsioon olenevalt hõõrdumise liigist · liugelaagrid- laagrid, kus kokkupuutuvad pinnad teineteise suhtes libisevad ja neid eraldab õlikiht · veerelaagrid- laagrid kus tööpindasid eraldab pöörlev keha: rull, kera e kuul, kooniline rull · magnetlaagrid- kahe tööpinna eraldamiseks kasutatakse magnetväljasid
ja selle suurim väärtus mõlemas suunas on sama): min = - max a = max R = -1 ; sümmeetrilised võnkumised (vibratsioon); Priit Põdra, 2004 234 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS pöörlevad võllid (väliskoormused ja inertskoormused); · ühepoolne ehk tuiketsükkel min = 0 (koormus on ühesuunaline ja selle väärtus muutub nullist kuni m = a = max 2 R = 0 ; suurima väärtuseni): · üldtsükkel (kõik vahelduvkoormuse olukorrad, v.a. ülalkirjeldatud koormus suund võib muutuda või mitte ja koormuse väärtus muutub kõikvõimalikes piirides).
- Koonusrull-laagrid nii meeter- kui toolmõõdud - Nõellaagrid - Liugelaagrid - Liigendlaagrid - Liigendpead - Pöördkehad - Tugirullid - Tugilaagrid - Lineaarlaagrid - Kinnitushülsid koonilise avaga laagrite kinnitamiseks - Survehülsid - Lukustusseibid - Võllimutrid - Stopperrõngad Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud detailide suhtes. Laagrite klassifikatsioon hõõrdumise liigi järgiliugelaagrid veerelaagrid magnetlaagrid 7. Kardaanülekanne Kardaanülekanne kannab pöördemomendi käigukastist - jaotuskastist vedavate sildade peaülekannetele. Liigendvõll- ehk kardaanülekanded Kardaanülekandeks nimetatakse auto jõuülekandemehhanismi, mis on ette nähtud
annaabi.ee 
