u 3,2 0,7 2,2 6,40 Kaer Kokku 12,8 3,4 10,8 X 31,08 Talus vajavad orgaanilist väetamist kõik kultuurid, kartul, talinisu, suvinisu, kaer. Tabelis nr 2 toodud tinghektarid näitavad pinda hektarites, mida tuleb väetada keskmise annusega, kartuli puhul on see 2,0; talinisu puhul 2,4; suvinisu puhul 4,2 ja kaera puhul 2,2. Tabelist selgub, et kartuli väetusnorm on 9,14t/ha ehk 2 hektarile 18,3t väetist. Talinisu väetusnorm on 6,40t/ha, seega on 3,4 hektarile vaja 21,8t väetist Suvinisu väetusnorm on 9,14t/ha, seega tuleb 4,2 hektarile anda 38,4t väetist Kaera planeeritav väetusnorm on 6,40t/ha, see tähendab, et 3,2ha vajab 20,5t väetist. Kokku on sõnnikut vaja 99t: 99t-98,7t= 0,3t – sõnnikut on piisavalt 3.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia
Kogu e üldine enamsaak( E) E=bx-cx2 Keskmine enamsaak 1kg toiteelemendi kohta bx-cx / x selle puuduseks on see et me ei saa vastust millise väetisnormi juures lõpeb tegelik enamsaak Täiendavalt antud väetisühiku(1kg) efektiivsus ( Y') mida näitab eespool toodud ruutvõrrandi tuletis y'= b-2cx see ( nim ka diferentsiaal e piir efektiivsus ) annab kõie usaldusväärsema ja tõepärasema pildi väetiste tegelikust efektiivsusest Agronoomiliselt maksimaalne väetusnorm(xmax)- väetusnorm millega saame kõige suurema saagi ( ka enamsaagi ) seeon väetisnorm kus juurde antud väetis enam saaki ei suurenda vaid iga täiendavalt antud kg hakkab saaki vähendama. Xmax= b/2c- selline väetamine pole majanduslikult tasuv Majanduslikult optimaalne väetusnorm(xmaj)- sellised väetisnormid mulle juures täiendavalt antud 1kg väetist annab veel nii palju enamsaaki , et see katab täiendava väetamisega tehtud kulud. Xmaj= b(P1-ce)-cv/ 2c(P1-ce)
kombineeritud väetised) 25. väetisenormide arvutamise meetodid ja nende iseloomustus 1)Väetisnormi ökoloogiline piir see on maksimaalselt lubatav väetise norm, mis ei põhjusta keskkonna reostust ega näitajate kõrvalekallet lubatust. Lubatud annus sõltub kasvatavast kultuurist, toiteelementide sisaldusest mullas, ilmastikust jt faktoritest. Valem: xmax=b/2c. 2) Majanduslikule optimaalne väetusnorm tagab saagi suurenemise ja saagi kvaliteedi paranemise, samuti mullaviljakuse tõusu, millega ei tohi kaasneda looduse reostuse olulist suurenemist. Valem: xmaj=b(P1-ce)-cv/2c(P1-ce) 26. Väetussüsteemi mõiste, ülesanded ja omapära erinevates maaviljelusviisides Väetussüsteem on Väetustööde plaanipärane korraldamine talus või põllumajandusettevõttes, mille alla kuuluvad kõik väetiste kasutamisega seotud tegevused: Hankimine, transport,
annaabi.ee 
