Seda saab rakendada eeskätt orgaaniliste väetiste annuste arvutamisel. Meetod on eelmisest lihtsam aga ebatäpsem ja tuleb kõnealla loomade heade söötmis-ja pidamistingimuste korral. Arvutamiseks on vaja teada väetist vajavate kultuuride kasvupindala,kultuuride suhtelist väetistarvet ja min väetiste puhul ka väetistarbe koefitsenti. Väetiste efektiivsusel põhinevad meetodid- selle järgi selgitatakse välja väetiste efektiivsus ning vajalikud väetisnormid ja see lähtub väetiste mõjust saagi suurusele. Enamsaak-sellega väljendatakse väetiste efektiivsust , see on väetiste mõjul saadud enamsaak. Piir e diferentsiaalefektiivsus- näitab saagi juurdekasvu ühe täiendava väetisühiku kohta teatud väetustasemel. Suvaline meetod- võetakse aluseks katses saagile parimaks osutunud väetisnormid. Lähtutakse variandist kus väetusannuste täiendav lisamine pole enam saaki oluliselt suurendanud.
väetistarbe koefitsiendiga b. Üldbilansi meetod- sellel kasutatakse lisaks ka katteallikaid. 2. Empiirilised meetodid: võimaldavad olemasolevate väetiste (näiteks sõnnik jt. orgaanilised väetised) jäägitut kasutamist. a. Korrigeerimiskoefitsendi meetod-kasutatakse siis kui on teada väetise vajadus, eraldi arvutatakse P ja K b. Tinghektarite meetod-orgaaniliste väetiste puhul 3. Väetiste efektiivsusel põhinevad meetodid: efektiivsus ning vajalikud väetisnormid, lähtub väetiste mõjust saagi suurusele. a. Suvalised-puhul võetakse aluseks katsetes saagilt parimaks osutunud väetisnormid. b. Funktsionaalsed.- põhineb sellel, et väetisnorm (x) ja saak (y) ei ole omavahel lineaarses sõltuvuses. 26. Väetussüsteemi mõiste, ülesanded ja omapära erinevates maaviljelusviisides –Väetustööde plaanipärane korraldamine talus või põllumajandusettevõttes mille alla kuuluvad kõik väetiste
Väetusplaan on koostatud väljamõeldud põldudele. Gleistunud kahkjate muldade kultuuristamine eeldab korralikku kuivendust, võib vajada ka lupjamist, perioodilist sügavkobestamist, oluline on keemilis-mineraalse koostise reguleerimine. Tingimuste parandamiseks tuleks silmas pidada ennekõike kaltsiumi- ja huumuseseisundit. Töö põhieesmärgiks on väetiste kasutamise plaanipärane korraldamine talus. Väetusplaanis tuuakse välja planeeritavad põllumaa külvikorra väljade väetisnormid, andmise ajad ja viisid. Samuti käsitletakse väetiste varumist, säilitamist, transporti ja muldaviimise tehnoloogiat puudutavaid küsimusi. 3 1. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS Tabel 1. Külvikordade skeem Välja Aastad nr, 5 ha 2015 2016 2017 2018 2019 2020
annaabi.ee 
