Beowulfi seiklustest. Mahabharata vanaindia Vjsat, 4. sajand eKr 4. Krishna, Arjuna, Damayanti, Kurukshetra sõda, kauravite ja sajand pKr Nala, Ramayana, Rishyasringa, pandavite saatus. Ganesha, Vyasa, Rolandi Laul prantsuse 12. saj. keskpaik Karl Suur, baskid, frangid, Roland Frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing.
Rgveda loodud II a tuh. e Kr induse jõekonnas, sanskriti keeles, veedade ( india kirjanduse vanima kirjavara, hinduismi õpetuslik lähtealus) vanim osa. Koosneb muinasindia jumalate pühendatud hümnidest.1028 hümni, 10 raamatut (mandalat), autoriteks on muistsed luuletajad ja targad, hinduism käsitleb seda kui ilmutuslikku teksti. Atharvaveda kogum hümnidest ja loitsudest, mis moodustab vana püha kirjade kogumi, mida me teame kui veedasid. Mahbhrata india eepos, autoriks Vyasa, 180 000 värsirida, pärineb 400 e.m.a, palju kõrvallugusid (müüdid, filosoofilised tekstid) Sisu: sõjad kauravate ja pandavate vahel. Rmyana vanim india eepiline poeem (eepos), autor Valmiki (tegelikult pole ühegi autori looming), pärineb umbes 300 a e.m.a , sisu: prints Roma lugu, ramayana on väga populaarne ka teatrites. Kathakali teatris, jaava varjuteatris. Bhagavadgt sanskriti keeles ,,bhagavati laul", magabarata 6 raamatu osa, valmistatud umbes 4-3 saj. e.m
) Upanisaadid (400-200 e.m.a.) - filosoofia alustekstid · aatman ja brahman on identsed · brahman on igavene · nähtumusliku maailma näivus (maaja) · sansaara, karma-seadus, moksa Puraanad · Visnupuraanad, Sivapuraanad · Manu seadused (www.zone.ee/rishikesh) Eeposed · Ramajana (Rama elu; Valmiki) · Mahabharata (Suur India; Vyasa) Bhagavadgita 6 Jumalad: · Jumal kui igavene printsiip Brahman. · Jumal on kõrgeimas mõttes lõputu, igavene ja vormitu, väljaspool aega, ruumi ja põhjuslikkust, muutumatu teadvuse allikas. · Brahman on sootu, kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel
tegudest. Seetõttu olid nemad adekvaatsed neist jutustama. Suta'dest said kuninglikud kiidulaulikud. Eepikas on kaks põhilist teost: eepos ,,Mahabharata" ning eepos ,,Ramajana". ,,Mahabharata" on maailma kõige pikem eepos, üle 100 000 värsi e sloka. Seal pole konkreetset riimi, samas tekib see sanskriti keeles iseenesest. Mõlemaid käsitletakse poolpühade teostena. Arvatakse, et veedad ja eeposed pani kirja müütiline tegelane Vyasa. Tegelikult on tegemist hulga folklooriga. Vyasa on ka ,,Mahabharata" peategelane ta olevat selle kirja pannud ning füüsiliselt sigitanud ,,Mahabharata" peategelased: lugu räägib kahest perekonnast Pandavad ning Kauravad. See jutustab suguvõsa eelloo maailma loomisest alates. Tegelikult on tõenäoliselt tegu kahe erineva aarialaste hõimu kokkupõrkega. Toimub suur lahing Kuruksetra väljal, mis on teose põhiosa. Keskne sõnum on, et maailm on allakäiguteel. Muude tekstide tähtsaim õpetuspoeem on ,,Bhagavadgita"
annaabi.ee 
