metallitooteid, luksusesemeid. Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Käsitöölised: Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodeti kohapeal 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri) Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Kirikukorraldus Eesti alal: Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond. Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi Usupuhastus ehk reformatsioon: Reformatsioon ümberkorraldused katoliku kirikus. Põhjused:
· 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri) · Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti (sakslased) ja Oleviste (eestlased) gild. Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Kõigi gildid eesotsas olid oldermannid. · Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. · Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Linnade välisilme: · Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. · Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse. · 15. saj kujunesid Tallinnas ja Tartust kivilinnad, Narva ja Viljandi jõudsid niikaugele 16. saj. · Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda.
· 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri) · Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti (sakslased) ja Oleviste (eestlased) gild. Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Kõigi gildid eesotsas olid oldermannid. · Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. · Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Linnade välisilme: · Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. · Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse. · 15. saj kujunesid Tallinnas ja Tartust kivilinnad, Narva ja Viljandi jõudsid niikaugele 16. saj. · Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda.
Tallinnas oli ka väljaõppeta töömeeste tsunfte, mille jäme ots kuulus peamiselt eestlastele Eestlasi oli ka mitmete põhitsunftide koosseisus Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti ja Oleviste gild (esimesesse kuulusid peamiselt sakslased, teise eestlased) Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild Aktiivselt võitlesid tsunftid ametivendadest konkurentidega, nn tsunftijänestega ehk vussermeistritega, kellel meistripabereid ei olnud · LINNADE VÄLISILME: Keskaegsete linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus Linnahooned olid algul põhiliselt puidust, alles 15. sajandi alguses kujunesid Tallinnast ja Tartust valdavalt kivilinnad Suuremate linnade ümber oli rajatud kivist ringmüür, väiksemad linnad ja alevikud pidid piirduma muldvallide ja puitpiiretega Võimsaim oli Tallinna linnamüür, mis oli 11 m kõrge ja 2,35 km pikk
annaabi.ee 
