Seejärel käskinud nad Kalevipojal läbi väravate kummardades minna kuni toaukseni. Kalevipoeg sammus küürakil kuni tee muutus laiemaks ning ta sai jälle püsti kõndida. Jõudis siis mees koopasse, kus lae küljes rippus lamp. Tagaseinas oli kaunis lai toauks. Uksepiida kõrval seisid kõrvuti kaks ämbrit, mõlemas märg vedelik. Ühes piimakarva, teises tõrvakarva. Tagaukse tagant kostus vokikese ratta vurin, ketraja kena helin, piigakese lustilaul. Neiu kõneles ilusast elus, mis enne valitsenud oli. Ta ootas kosilast, kes ta sealt päästaks. Neiu lugu kuulnud, püüdis Kalevipoeg ukse maha murda, kuid uks seisis vankumatult paigal. Otsustanud teise plaani kasuks, madaldas Kalevipoeg oma häält ning jutustas neiule, kuidas oli kaugelt tema õnnetut häält kuulnud ja teda siia otsima tulnud. Neiu kõnelenud suurest õnnest, et kosilane just õigel ajal jõudnud
See oli hüva nõu. Aga varsti ilmus välja sorts ise ning pani Kalevipoja seitsmeks päevaks magama. Kalevipoeg ärkas piinava une peale. Kalevipoeg mõtles Peipsi järve vaadates, et küll oleks hea, kui sealt sild üle läheks ning ehitaski silla. Kalevipoeg tuli laudadega Pihkvast tagasi, tee peal puhkas veidike. Ta läks laudadega edasi, kuni märkas koobast. Kalevipoeg läks sinna sisse. See oli põrgurada. Ta jõudis ukseni, mille tagant kuulis vokirataste vurin ja piigade kurb laul. Kalevipoeg päästis piigad tööst ja koos peeti pidu. Allmaailmas oli kivist tehtud tuba, rauast tuba, vasest tuba, hõbedast tuba ja kullast tehtud tuba. Piigad näitasid Kalevipojale veel muidki Sarvik- taadi varandusi. Kui Sarvik-taat koju jõudis, hakkas ta Kalevipojaga võitlema. Kalevipoeg tahtsis piigasid vabaks võidelda. Sarvik-taat kahanes väikeseks ja Kalevipoeg lahkus allmaailmast. Sarvik-taat saatis oma käsilased Kalevipoega taga ajama
posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe, harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Pingipill, Jauram, Käristi, Parmupill, Põsepilli heli tekitatakse ühe või mõlema käe sõrmedega vastu põski nipsutades. Pinget muutes saadakse erinev heli. Kammipilli piid on kaetud õhukese paberi või puulehega, Trumm, Vurr tehakse seajalakondist või puust. Nööri otsa kinnitatud tükike pannakse õhus kiiresti keerlema, nii et kuuldub vurin. Lehepill, Putkepilli (härjapill) saab teha heinaputkest või pärnakoorest. Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) on looma- või linnukujuline savipill, mis on mõeldud lastepilliks. Roopill ,Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) koosneb tuulekotist ja torudest. Karjapasun, Sokusarve, Lõõtspill ehk härmoonik. Põispill, Moldpill, Kannel, Viiul. Hiiu ehk rootsi kannel
võra tuule tuuli mu võõras võõrad kama kammid kamme jah male mallid malle mul peni pennid penne on vurin vurrid vurre susi sussid susse kas oja - ojja kava - kavva - pilafi pilaffi - guasid guasse
VANAEMA (õhates). Ei midagi! Mõtlesin niisama, et... ilm on asju täis, millest meel-mõistus aru ei saa. Vaatad ja vaatad küll, aga ei näe midagi! Vana usk, see tegi vahet hea ja halva vahel - sortse oli ja tarku inimesi, kes enam teadsid kui teised. Uus usk ei tee vahet midagi, kõik on - ühesugused nõiad! Aga ometi on seal nagu veesoonekesed mulla all varjul -head ja halba. Head ja halba, mida meel ei mõista! Tume meeleolu, ainult tuule tuhisemine õues ja voki vurin toas. PEREMEES, 50-aastane tugev mees, kellel on juba tublisti halle karvu juustes ja habemes; sulane JAANUS, 35-aastane. Mõlemad tugevates talveriietes, riideta kasukad vammuste all, lakaga mütsid. Alusriieteks peremehel hall, sulasel must lühike pihik ja mõlemal valged keerdkaltsad, pikad mustad sukad ja parkimata nahast pastlad. Uks läheb lahti, pimedast tungib külma auru sisse. PEREMEES (sulasega üle läve astudes). Tere õhtust! Meie ka siin. PERENAINE (suure heameelega)
mitmed looduslikust materjalist valmistatud lihtsad pillid (lehepill, heinapill). Puhkpillide puhul kujuneb õhusammas pilli sees. Suurema osa aerofonidest moodustavadki puhkpillid. Vuripuu on nööri külge seotud lauake, mis tekitab keerutamisel vilistavat häält. Taolist pilli nimetusega vuripuu ehk suristuspuu on arvatavasti tundnud ka eesti karjased. Vurr tehakse seajalakondist või puust. Nööri otsa kinnitatud tükike pannakse õhus kiiresti keerlema, nii et kuuldub vurin. Lehepilli (heinapill, tohupill, kukepill) heli tekitatakse sõrmede või huulte vahele pingutatud sireli või haavalehe, orasheina või kasetohu servale puhudes. Puulehega saab mängida üsna suure heliulatusega meloodiaid. Lehepilli mängiti õitsil käies ja heinamaal ning koos teiste pillidega tantsukski. Tohupillil imiteeriti lindude häälitsusi, eriti ööbiku laulu. Rukkirääk (osjapill) valmistatakse rukki või põldosja kõrrest, mille alumine ots lõhestatakse
annaabi.ee 
