filmikunst. Praeguseks on läänepoolsetel saamidel hommikust õhtuni töötav saamiraadio (põhjasaami keeles), igaõhtused teleuudised, aga samuti raadiosaateid teistes saami keeltes. Pidevalt ilmub kaks ajalehte ja mitmeid ajakirju. Saamid on asunud vallutama ka internetti: saami- ja härraskeelseid võrgulehekülgi on neil mitusada. Emakeelne kooliharidus on võimalik Norras ja Rootsis, 1999. aastal kaitses Vuokko Hirvonen esmakordselt saami keeles doktoriväitekirja. 4.Kokkuvõte Mina arvan, et lapi keel jääb veel kauaks püsima ning et tervikuna veel väljasuremine lapi keelt ei ähvarda, olenemata sellest, et mõned lapi keele alakeeled on juba välja surnud. Minu arvates on 40 000 keele kõnelejat keele püsimajäämiseks piisav. Enamgi veel, kui keelelgrupil on omakeelne ajakirjandus ja meedia, siis ei näe ma põhjust, miks see peaks välja surema
selleks keskkonnaks perekond, kus kujuneb lapse suhtumine maailma. Õpetaja on eeskujuks lastele lasteaias, kuid laps peab omandama väärtushinnangud oma igapäevasest elust õppides. Ka lapsevanemad peaksid endale teadvustama, et mitte ainult arvuti ja televiisor ei arenda lapsi, vaid ka loodusel on arenemisel väga tähtis osa. 7 KOKKUVÕTE Kõigi kolme autori seisukohad on väga sarnased. Vuokko Vienola peab tähtsaks keskkonna väärtustamist. Inge Timostsuk annab põhjaliku ülevaate loodusteadmiste omandamise olulisematest põhimõtetest just eelkooliealistele. Inge Timostsuki raamatutest leiab rohkesti praktilisi soovitusi nende rakendamiseks. Johannes Käisi põhjapanevad pedagoogilised ideed ning õppeviisid on aktuaalsed ka tänapäeval. Johannes Käis seadis algõpetuse keskmesse koduloo, püsiva väärtusega on tema panus loodusõpetuse metoodikasse.
rahvusvahelistes organisatsioonides aktiivselt siiani. [4; 2010, 03,06] Praeguseks on läänepoolsetel saamidel hommikust õhtuni töötav saamiraadio (põhjasaami keeles), igaõhtused teleuudised, aga samuti raadiosaateid teistes saami keeltes. Pidevalt ilmub kaks ajalehte ja mitmeid ajakirju. Saamid on asunud vallutama ka internetti: saami- ja härraskeelseid võrgulehekülgi on neil mitusada.Emakeelne kooliharidus on võimalik Norras ja Rootsis, 1999. aastal kaitses Vuokko Hirvonen esmakordselt saami keeles doktoriväitekirja. [4; 2010, 03,06] 7 3. TUNTUIMAD SAAMID 3.1. Kunstnikud Tuntuimad kunstnikud on naivist Andreas Alariesto, mitmekülgne Ingunn Utsi (klaas, maal, graafika) ja graafik Merja Ranttila, ent ka Iver Jåks, Hans Ragnar Mathiesen ja Nils- Aslak Valkeapää. [3; 2010, 03,06] 3.2. Kirjanikud
annaabi.ee 
