Puhast savi on looduses harva, tavaliselt segus liivaga. Seepärast liigitatakse savipinnaseid järgmiselt: savid, liivsavid ja saviliivad. Oluline on vee hulk savipinnases. Vastavalt veesisaldusele võib savipinnas esineda looduses kõvana, plastsena või voolavana. Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad, külmumisel paisuvad nad tunduvalt rohkem. Kuiv või väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 6 Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, täidetud jõesängid jms. Hoone rajamisel täitepinnasele tuleb arvestada selle iseloomu täitematerjali, tihedust ja vanust, samuti püstitatava hoone laadi. Ebaühtlase koostisega kobedaid kokkusurutavaid pinnaseid (turvas, muda, mustmuld) ehitusalusena ei kasutata. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 7 2
55. Loetlege voimalusi kohtvaiade rajamiseks. Kõigi kohtvaiade valmistamise üldine põhimõte on ühesugune pinnasesse moodustatakse vertikaalne süvend (manteltoru puurimise, manteltoru rammimise, kruvipuurimisega jne). Süvend täidetakse betooniga ning paigaldatakse armeering. Kohtvaiade valmistamise viise on erinevaid. Kohtvaiu on otstarbekas kasutada:a) suurte koormustega ehitiste vundeerimiseks, eriti juhul, kui nõrga pinnase paksus on üle 15 meetri;b) suurte horisontaal- ja momentkoormuste korral;c) olemasolevate vundamentide tugevdamiseks;d) olemasolevate ehitiste läheduses rajatavas vaivundamendis.Kahel viimasel juhul saab muidugi kasutada neid kohtvaiu, mille süvistamiseks ei ole vaja rammimist (näiteks Vibrex või Franki vai).Puurvaiu saab kasutada praktiliselt igasugustes pinnasetingimustes. 56. Mis on mikrovai, millised on mikrovaia kasutuskohad?
vähenemine. Uurimised on näidanud, et pinnases areneb roostetamine kiirusega 0,02÷0,03 mm aastas. Tunduvalt kiiremini areneb korrosioon soolases merevees vahetult veepiirist kõrgemal kuni 0,3 mm aastas. Korrosiooni tõkestamiseks väiksema põiklõikega terasvaiadel võib kasutada tsementmördiga injekteerimist. Viimasel ajal on hakatud kasutama väikese läbimõõduga terastoruvaiu suhteliselt kergete vähekorruseliste ehitiste või muude rajatiste vundeerimiseks. Eelisteks on suhteliselt kerged ja mobiilsed paigaldusseadmed, võimalus oluliselt vähendada aega vundamendi rajamiseks ja vältida mahukaid vee-eemaldus- ja kaevetöid. Maailmas on laialdaselt kasutusel Franki vaiad. Eestis neid seni kasutatud ei ole. Franki vaia valmistamisel rammitakse manteltoru pinnasesse löökidega toru põhja asetatud jäigale betoonsegule. Hõõre manteltoru sisepinna ja nn betoonkorgi vahel peab tagama toru süvistamise
ülemised otsad eemaldada. 4. Väiksem terase kulu. Rammvaiade armatuuri määravad transpordil tekkivad omakaalust tingitud paindemomendid ja rammimisel tekkivad surve- ning tõmbepinged. Tsentriliselt koormatud kohtvaiade puhul võib armatuurist üldse loobuda või kasutada seda ainult vaia ülemises osas juhusliku ekstsentrilisuse vastuvõtmiseks. Kohtvaiu on otstarbekas kasutada: - olemasolevate ehitiste läheduses; - suurte koormustega ehitiste vundeerimiseks juhul kui nõrga pinnase paksus on üle 15 meetri; - suurte horisontaal- ja momentkoormuste korral; - olemasolevate vundamentide tugevdamiseks; Kohtvaiu võib kasutada tugiseinte rajamiseks. Kohtvaia kandevõime on otstarbekas määrata staatiliste koormuskatsetega. Koormuskatsetest võib loobuda julul kui samasugustes geoloogilistes tingimustes on sama tüüpi vaiadega koormuskatseid tehtud. Kuigi vaiakatse tegemine tundub
paerähk, kruus, veerised. Jämedateraline kuiv liiv on tugev ehitusalus, kui liivakiht on küllalt paks. Jämeliiv laseb vett kergelt läbi ja paisub külmumisel vähe. Kõige halvem on tolmliiv, eriti kui see on veega küllastunud. Võrreldes liivapinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad, külmumisel paisuvad tunduvalt rohkem, mis soodustab pragude teket konstruktsioonides. Kuiv või väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastne või voolav savipinnas aga vundeerimiseks väga ebasobiv. Ehitusalusena ei kasutata ka kobedaid kokkusurutavaid ebaühtlase koostisega pinnaseid- turvas, muda, mustmuld. ( Hooned I, Jüri Tamm. LK 12-13) 4.2 Põhireeglid madalvudamentide ehitamisel: kaitse pinnaseniiskuse ja kondensvee mõjul märgumise eest, külmakergete eest ja külma tungimise eest põrandakonstruktsiooni vundamendi läheduses. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hoone rajada allapoole pinnase
annaabi.ee 
