Väljapuhke tõhustamisel võib radoonisisaldus hoones suureneda, sest hoones tekib alarõhk, mis intensiivistab radooni sisseimbumist. Sissepuhke tõhustamine elimineerib suures osas küll radooni probleemi, kuid ülerõhu tõttu võib seintes tekkida liigne niiskus, mis kahjustab hoone konstruktsioone ning 3 tekitab hallitust ja vammi. [9] 11 3.4 Vundamendialune tuulutus Vundamendialuse tuulutuse põhimõte on juhtida radoon põranda alt enne hoonesse tungimist välisõhku. Selleks lõigatakse lahti hoones ühes või enamas toas põrand, kaevatakse välja tagasitäide ning tekkinud ava täidetakse killustikuga. Killustiku sisse paigaldatakse radoonikaev. Radoonikaevust viiakse toru läbi sokli välisesse tuulutustorusse, mis lõpeb kas pinnase lähedal ja kaetakse mütsiga või viiakse katusele. Sundtuulutuse korral lisatakse tuulutustorule
väikese soojusjuhtivusega. Estplast EPS 200 on mõeldud järgmiste konstruktsioonide soojustamiseks: - plaatvundamendid - tööstushooned - ladude põrandad - garaazide põrandad - parklad Estplast EPS PERIMEETER on spetsiaalne niiskuskindel, tihe ja tugev isolatsioonimaterjal, mis sobib väga hästi niiskete kohtade isolatsiooniks: - maja vundamendi ja vundamendialuse pinnase soojusisoleerimiseks; - välimiste keldriseinte, soklite ja alusmüüride välispidiseks soojustamiseks; - torustike (sh kuivendustorustike), torukaevikute, kaevude ja drenaazide isoleerimiseks külmumise eest (plaadid võib paigaldada pinnasesse ja nad ei vaja eraldi niiskustõkkega katmist pinnase poolt); - hoonete ja hooneosade külmakergete vähendamiseks. [4] 11 KOKKUVÕTE
Need on erinevad karkasskonstruktsioonid, kus soojustmaterjal ei ole otseselt kaetud viimistluskihtidega ning talle mõjuvad minimaalsed koormused, näiteks katuslagedes, välis- ja vaheseintes, põrandate laagidevahelise soojustusena, lamekatustes. [1] Sinine EPS (EPS 150) on aga hea koormustaluvusega ning teda võiks kasutada põranda soojus-isoleerimiseks ning kuna ta on küllaltki niiskusekindel, tugev, sobib ta niiskete kohtade isolatsiooniks. Sinist EPSi võib kasutada maja vundamendi ja vundamendialuse pinnase soojusisoleerimiseks, välimiste keldriseinte, soklite, alusmüüride välispidiseks soojustamiseks. [1] 8.Kasutatud kirjandus 1. http://www.estplast.ee/ 2. L. Raado, ehitusmaterjalide loengu konspekt LISA 1 Graafik 1. Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus Graafik 2. Soojaerijuhtivuse ja tiheduse vaheline sõltuvus
24. Vundamentide projekterrimine (kas norme ka) Vundamendi projekteerimise üldised põhimõtted Põhinõuded vundamendile ja nende täitmise tagamine 24 Vundament peab tagama ehitise tugevuse ja sihipärase normaalse kasutamise ettenähtud aja vältel ning olema seejuures ökonoomne. Selleks et vundament täidaks temale esitatud nõudeid, tuleb tagada : 1. Vundamendialuse pinnase tugevus. Tugevus tagatakse vundamendi vajaliku konstruktsiooni ja mõõtmetega, mis määratakse pinnasemehaanika meetoditega. Mõnedel juhtudel kasutatakse kogemuslikke, empiirilisi võtteid. 2. Ehitise kaalust ja temale mõjuvate koormuste mõjust tingitud vajumi jäämine antud ehitise jaoks lubatavatesse piiridesse. Tagatakse see sobiva vundamendi konstruktsiooni, rajamissügavuse ja mõõtmetega ning kontrollitakse pinnasemehaanika meetoditega. Vajaduse korral peab kasutama
20 0,57 3,28 6,25 44 4,11 17,70 17,04 22 0,68 3,71 6,71 45 4,49 18,96 17,96 Ruumiülesande puhul on tegurid mõnevõrra suuremad, kuid erinevus on suhteliselt väike. 8.3 Vundamendialuse pinnase piirseisund Piirseisundi tekkimine, see tähendab vundamendi aluse purunemine võib olenevalt pinnase omadustest toimuda erineval viisil. Eristatakse üldist lihet, kohalikku lihet ja kohalikku muljumist ehk stantsimisnähet (joonis 8.5) . a) P s
annaabi.ee 
