1)Litosfäär MANDRILINE OOKEALINE Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale. · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade ääre...
Vulkanism Markus Marandi Magma ja laava Laava Magma on sulanud kivim, kristallidega või ilma, mis paikneb maa Magma sügavuses. Kui MAGMA väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse seda LAAVAKS Magma Vulkanism • Vulkaanid tekivad, kui maa sügavustes tekkinud magma purksab pinnale. Kuum täpp • Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb suurtest sügavustest vahevöös. • Jõudes vahevöö ülemisse ossa madalama rõhu piirkonda, hakkab materjal sulama. • Kuumades täppides esineb basaltne vulkanism. Seda tüüpi vulkanism on pärit nii sügavalt, et saja kilomeetri paksuste litosfääri laamade liikumine selle asukohta ei mõjuta. „Kuuma täpi“ vulkanismi ...
Maavärinaid põhjustavad seismilised lained, laamade liikumine, põrkumine. Seismilised lained on lained mis levivad maa sisemuses või piki selle pinda. Piki- ja ristlained. Seismograaf on asi millega mõõdetakse maavärina tugevust. Maavärinad esinevad kahes kitsas vööndis, üks neist on vaikse ookeani rannik, teine kulgeb Himaalaja mäestikust üle Väike-Aasia poolsaare Vahemeremaadesse, laamade kokkupuute aladel. Maavärinad põhjustavad tsunami, purustused, varingud, maalihe, lumelaviinid. Maavärina tugevust mõõdetakse Richteri ja Mercalli skaalal. Mercalli skaala hindab purustusi, pallides. Richteri skaala alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi, magnituudides. Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seis...
Supervulkaan "Supervulkaan" ehk "hiidvulkaan" on suhteliselt hiljuti loodud termin, millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Tavaliselt ei ole sellised vulkaanid lihtsalt äratuntavad, sest esiteks on nad tohutu suured ning teiseks oli purse nii võimas, et vulkaanist jäi järgi vaid kaldeera ehk hiiglaslik lohk maapinnas, mitte mägi. Merealune vulkanism Suurem osa Maa vulkanismist toimub ookeanisügavustes, kus kaks ookeanilist laama üksteisest eemalduvad. Seda tüüpi vulkanism esineb maismaal ainult Islandi saarel. Kui laava purskub välja, siis jahtub ja tardub ta pind külma mereveega kokku puutudes väga kiiresti. Sellist tüüpi vulkaaniline maastik katabki suurt osa ookeanide põhjast.. Üle merepinna ulatudes moodustuvad sellistest vulkaanidest ookeanilised saared, mis on eriti levinud Vaikses ookeanis.
keani äärealadel. Vaikse ookeani äärealadel sukelduvad ookeanilised l aamaservad mandriliste alla/ookeanilise laamaserva sukeldumisel mandrilise laamaserva alla tekib süvik. c) Mereorganismide fossiile on leitud Himaalajas 4000 m kõrgusel. Kunagine merepõhi on laamade kokkupõrke tagajärjel mäestikuks kurrutatud. Maapind, mis oli merepõhi, on kerkinud. d) Island paikneb laamade lahknemiskohas/ookeanilisel rifil, saare keskosas tekib pidevalt juurde maakoort e kivimeid. 2. Vulkanismist võib inimesele ka kasu olla. Selgitage kolme näite abil selle väite paikapidavust. Vulkaaniline pinnas võib olla väga viljakas mineraalainete rohkuse tõttu ja sobida põlluharimiseks. Vulkaaniliste piirkondadega on seotud teatud maavarade nt, väävel ja mitmed metallimaagid, esinemine. Maapõues olevat kuuma vett on võimalik kasutada hoonete kütmiseks ja energia tootmiseks. Vulkaanilised piirkonnad on turistidele atraktiivsed nn. Vulkaaniturismi võimalused 3
Viinamari, riis ja muud teraviljad ning kohv kasvavad neil suurepäraselt. Kaudselt parandavad tuule ja veega laiali kanduvad vulkaaniline tuhk ning tolm mulla omadusi ka vulkaanidest kaugemal ning see on ju ainult positiivne. Juba ammu on kasutatud ka vulkaanilisi kivimeid ja mineraale, näiteks pimssi. Pimssi kasutatakse kergbetooni tootmisel, lihvimis-, poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses ja veel mitmeks muuks otstarbeks. Paljudes piirkondades aga saadakse vulkanismist üha suuremas ulatuses hoopis teist laadi vahetut kasu: vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks. Juba ammustest aegadest kasutatakse Islandil Reikjaviki lähedal asuvaid kuumaveeallikaid supelasutustes ja pesumajades, nende abil aurutatakse merevett soola tootmiseks ja köetakse kasvuhooneid. Huvitav fakt: alates 1928. aastas juhitakse kuuma vett ühe haigla, kooli ja ujula kütmiseks Reikjavikki
Ning paljud meie tänapäeval kasutatavad maavarad on sadenenud just vulkaanilistest gaasidest või vesilahustest, näiteks kasvõi kuld, hõbe või vask. Veel kasutatakse nendest protsessidest tekkinud kivimeid ka tihti ehitusmaterialideks. Nagu eelpool juba mainitud on vulkaanilistel aladel väga viljakad põllud ja seda tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele, mida inimesed ka ära kasutavad. Veel kasutatakse vulkanismist tulenevat kuuma vett energiaallikana ja ka turistide ligi tõmbamiseks, näiteks Islandil ja Uus-Meremaal. Harva tegutsevate tulemägede kõrval esineb ka neid, kes tegutsevad koguaeg, suitsedes ja visates oma avaustest väikeste vaheaegadega välja võikeseid hõõguvaid kivimitükikesi, mis on nii tagasihoidlikud, et ei ohusta kedagi. Hoopis vastupidiselt on need isegi kasulikud öösel leegitsevad plahvatused on laevadele nagu loduslikud majakas.
purse nii võimas, et vulkaanist jäi järele vaid kaldeera ehk hiiglaslik lohk maapinnas, mitte mägi. Supervulkaanide poolt õhkupaisatud vulkaanilisel tuhal ja aerosoolidel on kliimale ja elustikule väga tugev mõju. Arvatakse, et Maa ajaloo suurima väljasuremissündmuse Permi ajastu lõpul põhjustas Siberi platoobasaldi teke, mida võibki käsitleda supervulkaani purskena. Suurem osa Maa vulkanismist toimub ookeanisügavustes, kus kaks ookeanilist laama üksteisest eemalduvad. Seda tüüpi vulkanism esineb maismaal ainult Islandil. Põhiline purskeprodukt on vedel basaltne laava. Kui laava purskub välja, siis jahtub ja tardub ta pind külma mereveega kokku puutudes väga kiiresti. Seetõttu moodustub midagi kotilaadset, mille sees olev vedel laava vormib ta padjalaadseks laavakogumiks, mida tuntaksegi padilaavana. Sellist
restoranides valmistatakse toitu lahtiselt hõõguvatel sütel, maavärinatekindlalt ehitatud ehitised ei pea tegelikult vastu. · Jaapani, California jt maavärinaohtlike riikide päästekomiteed on ette valmistatud maavärina puhuks (päästmine, toidutagavarad, ravimid, info liikumine jmt). Ülesanne: Kuidas käituda maavärina korral viibides ruumis? tänaval? · Lisaks tektoonilistele maavärinatele esineb vulkanismist põhjustatud, langatusvärinaid, tehnogeenseid maavärinaid. Maavärina võib põhjustada ka suure meteoriidi langemine, lumelaviin või maasööst. 95% on tektoonilised. Allikad: R. Kont (Avita, 2002) lk 78 81 H. Rast Vulkaanid ja vulkanism, Tln 1988 I.Arold, A. Raukas, H. Viiding Geoloogia alused,Tln 1987 http://earthquake.usgs.gov/ (USA maavärinate informatsiooni keskus) Maalihked (gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osa maalihetes)
lihvimispoleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses ja veel mitmeks muuks otstarbeks. Mõnda laavat kasutatakse ehitusmaterjalina. Diabaasi,basalti ja neile lähedasi kivimeid kaevandatakse kogu maailmas kui hinnalist ehitus- ja killustikumaterjali. Vulkaaniliste mineraalisadestuste seas on väävlil, boorhappel, kinaveril ja salmiaagileriti suur tähtsus keemiatööstuses. Paljudes piirkondadest aga saadakse vulkanismist üha suurenevas ulatuses hoopis teist laadi vahetut kasu: vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks. Juba ammusest ajast kasutatakse Islandil Reikjaviki lähedal asuvaid kuumaveeallikaid spaates ja pesumajades, nende abil aurutatakse merevett soola tootmiseks ja köetakse kasvuhooneid. Looduslikule küttele on seni üle viidud kuni 90% Islandi pealinna majadest. Taupo vulkaanilises vööndis
lasub sillana tufi ja tuffi sisaldavate setetega kaetud porfüürivoolude vahel. Tihedast seost kriidi- ja tertsiaarajastu vulkanismi ning porfüürilise vase maardlate vahel on täheldatud Peruus, Tsiilis, Salvadoris ja Ameerika ühendriikide lääneosas. Sellised maardlad kuuluvad nn. torumaardlate hulka ja neid iseloomustab vase ebatavaliselt kõrge kontsentratsioon. Toodud näidetele võib lisada veel rohkesti muidki. Paljudes piirkondades aga saadakse vulkanismist üha suuremas ulatuses hoopis teist laadi vahetut kasu: vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks. Juba ammustest aegadest kasutatakse Islandil Reikjaviki lähedal asuvaid kuumaveeallikaid supelasutustes ja pesumajades, nende abil aurutatakse merevett soola tootmiseks ja köetakse kasvuhooneid. Alates 1928. aastas juhitakse kuuma vett ühe haigla, kooli ja ujula kütmiseks Reikjavikki. Et
annaabi.ee 
